Nädala mõte
- Üksikasjad
- Jaan Tammsalu
„Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!“ Aga Issand ütles: „Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end üles ja istuta merre!“ ja see kuulaks teie sõna.““ (Lk 17:5–6).
- Üksikasjad
- Arne Hiob
Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet (Mt 13:24).
- Üksikasjad
- Eve Kruus
Vestlesin kord haiglas inimesega, kelle jaoks meie nii argisel ütlusel „Me kõik peame kunagi surema“ ei olnud enam abstraktset, isiklikult mittepuudutavat tähendust. Too inimene oli teada saanud ja omaks võtnud, et aeg selle „kunagini“ ei olnud tema jaoks mõõdetav enam aastate ega kuude, isegi mitte nädalate, vaid juba päevadega. Ta ei olnud veel jõudnud väga kõrgesse vanusesse, elu polnud teda ära tüüdanud ja tema jaoks ei olnud surm oodatud vabastaja kannatustest, nagu see on paljude jaoks. Tema tahtnuks veel elada. Pärast seda, kui olime rääkinud tema elust, küsis ta minult: „Miks Jumal on nii ebaõiglane? Ta laseb varakult surra headel ja korralikel inimestel, samal ajal kui kõiksugused halvad ja ülekohtused inimesed saavad elada pika elu?“
- Üksikasjad
- Arne Hiob
„„Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?“ Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid“ (Mt 22:36–40).
- Üksikasjad
- Jaan Tammsalu
„Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: „Olge rõõmsad!“ Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänu-ütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses“ (Fl 4:4–6).
- Üksikasjad
- Jaan Tammsalu
Jeesus ütleb: „Mina elan ja ka teie peate elama!“ (Jh 14:19).
- Üksikasjad
- Eve Kruus
„Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!“ Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära“ ( Lk 10:38–42).
- Üksikasjad
- Arne Hiob
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal (Ps 119:105).
- Üksikasjad
- Annely Neame
Miks me oleme vaesed? Vaesusega on imelik lugu. Seda kardetakse, seda põlatakse, selle eest põgenetakse, sellesse surrakse, sellega võideldakse ja püütakse võita. Rikkust peetakse vooruseks või vähemalt eesmärgiks, mis pühitseb abinõu. Aga ikkagi on vaesus olemas ja meiegi sellega iga päev silmitsi. Iseasi on, kummalt poolt me seda näeme; kas oleme õnnelikud, et meie oleme taibanud teha õigel ajal häid otsuseid, või sellelt poolt, kus vajatakse aitajakätt. Ma arvan, et kumbki pool ei ole iseenesest halb ega hea.
- Üksikasjad
- Jaan Tammsalu
„Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks“ (2Kr 3:4–6).