„Ma andsin neile selle käsu, öeldes: Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli! Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid oma nõu järgi oma kurja südame paadumuses, ja nad läksid tagasi, aga mitte edasi. Alates sellest päevast, kui teie vanemad lahkusid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani olen ma läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid – läkitanud päevast päeva –, aga teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad“ (Jr 7:23–26).
Üks vana preester meenutas kord: „Kui ma olin väike poiss II maailmasõja ajal, siis me elasime koos emaga väga vaeselt ühes viltuvajunud majas. Ühel päeval leidsin ma külateelt purunenud peegli killud. Saksa sõjaväemootorratas oli saanud tabamuse ja nüüd selle vraki kõrval olidki need peeglikillud. Võtsin suurema mängimiseks. Kõik ju teavad, et peegliga saab päikest püüda, suunata nii väikese valguskiire majaseinale või naljapärast sõbrale silma. Nii ma tegingi. Alles täiskasvanuna ma taipasin, et lugu selle peeglikilluga ei olnudki ainult lapsemäng, vaid selle metafoor, mida ma peaksin tegema oma eluga. Ma mõistsin, et mina ei ole valgus või valguse allikas. Aga valgus on sellest hoolimata olemas ja särab ainult siis pimeduses, kui ma püüan seda valgust peegeldada. Ma taipasin, et võin midagi sellest valgusest peegeldada siia maailma, teistele inimestele. Ja siis ma mõistsin, et see võikski olla üks inimesele kohane ülesanne peegeldada valgust siia maailma. See võib olla ühe elu mõtteks.“
Prohvet Jeremija läbi kurdab Issand, et kõigest sellest, mida Ta on ilmutanud, millega valgustanud oma rahvast, ei ole inimesed midagi õppinud, vaid lasevad enda pimeduse radadel kangekaelselt edasi. Kuri ei ole nende jaoks probleem, vaid pigem instrument oma ihade ja soovide saavutamisel. Suur osa inimese teekonnast on olnud täidetud küll valguse kummardamisega, aga pimeduse tegudega. Seepärast võib mõista, kui Jeesus oma rahva esindajatele ütleb: „Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast“ (Jh 8:47). Olete sõgedad ja kangekaelsed ja muudkui taotlete oma au ja võimu.
