Ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Mitte keegi ei ole ristimiseks liiga noor ega liiga vana. Lapse ristimise eelduseks on see, et vähemalt üks vanematest oleks ristitud ja leeritatud ning lapsel oleks vähemalt üks leeritatud ristivanem. Kui vanemad või potentsiaalsed ristivanemad on ristimata ja leeritamata, siis tuleks neil alustada leeri tulekust. Viimase veerand sajandiga on meie kirikus ristitud üle 8 000 lapse ja täiskasvanu – seega keskmiselt enam kui 300 inimest aastas. Viimastel aastatel ligi 150 inimest aastas. Täiskasvanu ristimisele peab eelnema leeriõpetus. Erandkorras võib teha ka hädaristimist. Seda siis, kui ristitava elu on ohus. Meie esivanemad andsid oma lapsed ristimises Jumala kätesse kohe peale sündimist. Vähesed ristiti vanemana kui kaks nädalat. Tänapäeval ollakse julgemad ja paljud lapsed ristitakse palju hiljem. Mõistlik oleks laps ristimises Jumala kätesse anda võimalikult väiksena.
Leerikool on ristiusu ja luterliku kiriku aluste tundmaõppimise kursus. Leeri tulijast, kel kursus läbitud, saab pärast ristimist (kui ta pole varem ristitud) ja leeriõnnistamist koguduse täieõiguslik liige. Täpsemalt loe meie koduleheküljelt peatüki alt "Leerikool".
Jaani kirikus peetakse igal aastal kolm leerikursust. Esimene algab jaanuari keskpaigas, teine aprillis ja kolmas septembri keskpaigas Viimastel aastatel on igal leerikursusel keskmiselt 30 osavõtjat.
Laulatamiseks on vaja, et nii mees kui naine oleksid mõne ristikoguduse täieõiguslikud liikmed. Piisab ka sellest, kui üks laulatust soovijatest on luterliku kiriku ristitud ja leeritatud liige ning teine mõne muu kristliku kiriku täieõiguslik liige. Kahel Jaani kiriku vaimulikul on õigus ka abielu registreerida. Registreerimiseks tuleb kirjutada avaldus vähemalt kuu aega enne abielu sõlmimist. Laulatuse (ja registreerimise) aeg tuleb aegsasti vaimulikuga kokku leppida, sest eriti suvekuudel võib soovitud ajal olla ees mõni teine laulatus. Loomulikult oleks ka neil koguduse liikmetel, kes on aastaid või aastakümneid elanud registreeritud abielus, oma abielu (näiteks registreerimise ümmargusel tähtpäeval) laulatada. Selleks ei pea korraldama suurt pidu. Võib tulla kahekesi või mõne külalisega , tänada altari ees Jumalat kõige hea eest, mis olnud ja paluda õnnistust sellele, mis ees. Jaani koguduse vaimulikud laulatavad keskmiselt 25 paari aastas.
Koduse armulaua soovist saavad koguduse liikmed teada anda kas koguduse kantseleisse või otse vaimulikule. Hiljemalt nädala jooksul – aga vajadusel juba samal päeval – tuleb vaimulik soovija juurde koju, haiglasse või hooldekodusse. Ka siis, kui koguduse liige ei saa enam tulla kirikusse, ei tohiks ta ometi armulauast kõrvale jääda. Vähemalt üks kord aastas võiks iga luterlane osa saada sellest sakramendist.
Kiriklikke matuseid viivad Jaani koguduse vaimulikud läbi nii kirikus, kabelis kui surnuaial. Kui soovitakse lahkunu matusetalitust läbi viia kirikus, tuleks eelnevalt mõelda, kas see oli ka lahkunu soov ja milline oli tema suhe kirikuga. Loomulik peaks olema see, et koguduse liige saadetakse ära kirikust. Viimase aastatel on Jaani koguduse vaimulikud läbi viinud keskmiselt 110 matusetalitust aastas. Matusetalitusele järgneval pühapäeval mälestatakse lahkunut jumalateenistusel. Hea oleks, kui lahkunu omaksed osaleksid sellel jumalateenistusel. Kui mõni ristiinimene on maetud ilmalikult ja lähedastel hiljem selle pärast süda valutama hakkab, saab paluda vaimulikku hauda pühitsema.
Kodu pühitsemine on vaimulik talitus, millega Sinu kodule ja kodakondsetele palutakse Jumala õnnistust.
Erapihti võtavad vaimulikud vastu siis, kui kristlane seda soovib. Vaimulik Jaan Tammsalul on kolmapäeviti kõnetunnid, kuhu saab eelnevalt aja kinni panna. Seda aega võib siis kasutada ka pihiks. Kui midagi on hinge peal, aga samas on hirm, et ei tea, kuidas pihtida, võid olla kindel: pihti vastu võttev vaimulik juhendab Sind.
