Praostkonna palved

EELK peapiiskop URMAS VIILMA:

Issand Jeesus Kristus, Sina ütlesid oma jüngritele, et ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest (Jh 15:13). Sina ise oled seda armastust ristil surres kogu maailma ja inimkonna vastu osutanud. Sa andsid oma ristisurma ja ülestõusmisega tähenduse iga inimese surmale, sest muutsid surma väravaks igavesse ellu. See oli armastus!

Seepärast täname Sind iga hinge eest, kelle Sa oled taevasesse eluasemesse vastu võtnud. Eriliselt kanname täna Sinu ette palves kõik need, kes on koroonaviiruse vastu võideldes ja teisi aidates loovutanud oma elu. Selles eluvõitluses ei ole võitjaid ega kaotajaid. Kuid on loobumine, ohvrimeelsus ja armastus. Seepärast tahame paluda Sinult jätkuvat jõudu ja vastupidavust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolt kannavad sageli oma elu hinnaga.

Õnneks teame, et homne on helgem ja lootusrikkam, sest jumalarahvas saab naasta peagi pühakodadesse ühistele jumalateenistustele. Ka teised eluvaldkonnad – kogu ühiskond – avanevad viiruse taandumisel aktiivsemale suhtlemisele. Täname Sind, et oled kinkinud selle otsuse tegemisel otsustajatele tarkust. Samas palume, et oskaksime ise tegutseda vastutustundlikult ja olla üksteise suhtes hoolivamad.

Armas Issand Kristus, vaata armulikult meie peale ja aita meil õppida armastama ligimest ja Sind usinamini kui seni. Ekslike inimestena esitame tihti oma nõudmisi, avaldame tingimusi, soovides et Sina midagi teed või korda saadad. Andesta meile inimlik isekus ning aita meil õppida ise võtma vastutust oma sõnade, tegude ja elu eest.

Õnnista algavat päeva ja eesootavaid nädalaid, et kõik, mida teeme ja ette võtame, oleks kantud usust, et Sina lood kõik uueks. Nõnda saab muudetud paremaks meie ja meie armsate elu, lähedaste ja võõraste elu, Eesti rahva ja kogu inimkonna elu.

Meie olevik ja tulevik, aeg ja igavik on Sinu kätes, armas Jeesus Kristus, meie Issand. Aamen.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse diakon MEELIS HOLSTING:

Kõigeväeline Jumal, Sinu oma on kõik, mis meil on ja mis me oleme. Täname Sind, et oled meid hoidnud ja juhtinud tänasel päeval. Täname, et oled meile olnud toeks ja abiks.

Me palume, et Sa annaksid meile tarkust ja arukust nende andidega, mis Sinult saame, targalt ja heaperemehelikult ümber käia. Me palume, et Sa avaksid meie silmad nägema Sinu ligiolu igas meie töös ja ettevõtmises.

Hea Taevane Isa, me usaldame Sinu hoole ja armu kätte nii iseennast kui ka oma lähedased. Palume, et kaitseksid meid kurja eest. Palume, et täidaksid meid oma armastusega ja annaksid meile jõudu olla selle armastuse saadikuteks.

Halastuse Issand, palume, et annaksid meile andeks meie eksimused, mida oleme oma mõtete, sõnade või tegudega Sinu või kaasinimeste vastu teinud. Andesta meile ja anna jõudu ennast parandada. Aamen.

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja MIKK LEEDJÄRV:

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.

(Ps 126:5–6)

Isa taevas, me täname Sind, et usus Sinusse võime käia oma eluteed. Eluteed, millel on küll silmavett ja katsumusi, kuid milles on rohkelt hõiskamistki. Sina külvad meisse kõike head ja lubad sellel vilja kanda, mis on Sinule meelepärane.

Sina kingid meile lootuse, usu tulevasse heasse, mida meilt ei saa ära võtta mitte keegi ning mille läbi lubad Sina, Issand, aimamisi näha kõike taeva helgust meil juba maise rännu radadel.

Kõigest üle on aga Sinu armastus, Issand Jumal, mida Sina inimeste südametesse külvad, lubades sel rohket vilja kanda. Armastuse vilja, mis paneb hinge rõõmus helisema.

Me täname Sind kõige selle armu ja õnnistuse eest, kõige eest, mida Sina lubad meile osaks saada, kuigi me ei vääri seda. Nii palumegi Sind, kasvata meid pühas armastuse väes! Väes, mis muudab pisarad hõiskamiseks, väes, mis pühib palgelt pisarad.

Aamen.

EELK Nõmme Rahu koguduse diakon MAREK ALVEUS:

Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära (Jh 16:22).

Hea Taevane Isa! Täname Sind selle rõõmsa teadmise eest, et juba kümmekonna päeva pärast saame tulla kõikjal Eestimaa paigus jumalateenistustel Sinu kotta, et Sind siis kogudustena üheskoos austada, tänada ja kiita. Ükskõik kui raske meil ka ei ole, ükskõik kui palju me parasjagu ka ei kannata ega muretse, palun saada meid oma rahu ja rõõmuga.

Aita ja õpeta meid märkama lisaks suurele ka väikeseid asju ning õpeta meid, et oskaksime nendest väikestest asjadest lapselikku rõõmu tunda, et märkaksime enda ümber tärkavat loodust ja kevadet, linnulaulu ja päikesepaistet.

Lase meil ka märgata iga abivajajat, keda kas või hea sõnaga muude võimaluste puudumisel kosutada. Kaitse meid õnnetuse ja häda eest, haiguse, puuduse, sõja ja vaenu eest. Ole kõigi haigetega, saada neile tervist. Lohuta ja tröösti leinajaid oma kohalolekuga. Kus oled Sina, seal on rahu.

Ja lõpetuseks, hea Taevane Isa, täida meid rõõmuga, selle rõõmuga, mida maailm meile anda ei suuda – mida annad vaid Sina. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse abiõpetaja JOEL SIIM:

Issand Jeesus Kristus, Sa oled ütelnud ...
... mina olen tee.
Issand, sel segasel ajal otsime suunda oma elule, sammudele, mis viiksid edasi. Ole Sina meie tee, ole Sina meie juht läbi pimeduse ja surmavarjudesse mähkunud orgude kõrbe taha Jumala mäeni. Issand, Sinuga koos käies ei karda me ka siis, kui ise ei näe, kuhu tee viib järgmise käänaku taga.
... mina olen tõde.
Issand, sel segasel ajal ei tea me sageli, mida uskuda ja kelles kindel olla, kellel on tõde, kas üldse on tõde. Ole Sina meie selgus ja tõde, aita eristada tõde valest, leida vastus kõige põletavamatele küsimustele. Õpeta usaldama.
... mina olen elu.
Issand, sel segasel ajal kuuleme palju sõnumeid kaotustest ja surmast. Ole Sina see, kes julgustab meid vaatama kaugemale sellest mateeriasse klammerduvast maailmast. Õpeta Sina igaüht mõistma, et Sinul on anda igaühele rohkem, kui eales suudame läbi uurida. Sina tahad anda elu, mis on ennekuulmatu, ennenägematu, kujuteldamatu.

EELK Saksa Lunastaja koguduse õpetaja MATTHIAS BURGHARDT on palveketi lüliks tõlkinud usumärter DIETRICH BONHOEFFERI palveluuletuse raamatust „Widerstand und Ergebung“: 

Kes ma olen?

Kes ma olen? Nad ütlevad mulle sageli, et
astun oma kongist välja,
rahulik ja rõõmsameelne ja kindel,
nagu mõisnik oma lossist.

Kes ma olen? Nad ütlevad mulle sageli, et
räägin oma valvuritega
vabalt ja sõbralikult ja selgelt,
nagu oleks mul siin meelevald käskida.

Kes ma olen? Nad ütlevad mulle ka, et
kannan ebaõnne päevi
rahumeelselt ja võidukalt naeratades
nagu keegi, kes on võiduga harjunud.

Kas ma olen tõesti see, mida teised minu kohta ütlevad?
Või olen ma just see, mida tean enda kohta?
Rahutu, igatsev, haige nagu lind puuris,
võitlen eluhinge pärast, nagu oleks keegi mu kõri kinni pigistamas,
näljane värvide, lillede, lindude järele,
janus heade sõnade, inimeste läheduse järele,
värisedes vihast ebaõigluse ja väikseima solvangu pärast,
väsinud suurte asjade ootamisest,
igatsedes sõprade järele, kes on lõputus kauguses,
väsinud ja tühi palvete, mõtete, loomise jaoks,
väsinud ja valmis kõigega hüvasti jätma?

Kes ma olen? Kas see või teine?
Või täna see ja homme teine?
Kas ma olen mõlemat korraga? Silmakirjalik inimeste ees
ja enda ees põlastusväärne, kaeblik, nõrk?
Või on see, mis minus jääb,
nagu lüüa saanud sõjavägi,
mis põgeneb korratult, kuigi võit on juba käes?

Kes ma olen? Üksildased küsimused mõnitavad mind.
Kes ma iganes olen? Sina tead mind, mina olen Sinu oma, oh Jumal!