Tallinna on hakatud nimetama Euroopa orelipealinnaks. Sellele annavad aluse laiahaardelised orelifestivalid ning väga mitut stiili ajaloo- ja kultuuriväärtusega orelid.
Esimese oreli Tallinna Jaani kirikusse ehitas 1867. aastal Gustav Normann, 19. sajandi Põhja-Eesti tuntuim oreliehitaja. 1913. aastal moderniseeris oreli eestlasest orelimeister August Terkmann.
Pikkade aastakümnete jooksul said oreli vilestik ja muud tehnilised konstruktsioonid tugevasti kahjustada, nii et 1990. aastate alguseks oli meie suurepärase kõlaga kultuurilooliselt väärtuslik pill paraku kehvas seisukorras.
1998. aasta sügisel tuli Jaani koguduse juhatuse kutsel kokku 40 aktiivset kultuuri-, kiriku- ja ühiskonnategelast, kes lõid Tallinna Jaani Kiriku Orelifondi Sihtasutuse toetamaks oreli restaureerimist.
2005. aasta jaanuaris sõlmiti meie orelifondi ja Saksa orelifirma Orgelbau in Ostfriesland vahel leping, mille järgi pidi orelimeister Martin ter Haseborg ehitama Jaani kirikusse uue altarioreli ja restaureerima vana, Normann-Terkmanni oreli. Altariorel valmis 2006. aasta ülestõusmispühadeks; suure oreli restaureerimistööd lõppesid aga 2009. aasta suvel. Lisaks taastas orelifirma Orgelbau in Ostfriesland suure oreli juurde 1913. aastal ehitatud altaritaguse kajaoreli.
2009. aasta 2. augustil taaspühitseti Jaani kiriku pidulikul jumalateenistusel Normann-Terkmanni orel ja samuti ka Martin ter Haseborgi kooriorel.
Väga õnnestunult tegutsenud orelifond lõpetas oma töö 2011. aastal. Sealt edasi on kõik orelitega seonduv koguduse hooleks. Jaani kogudus on väga tänulik kõikidele annetajatele, kes on orelite restaureerimisele kaasa aidanud. Projekti on toetanud Tallinna linnavalitsus, kultuuriministeerium, paljud ettevõtted ja eraisikud. Samuti korraldas orelifond fondi toetuseks korrapäraselt kontserte ja nõnda on palju muusikudki saanud anda oma panuse orelite restaureerimisse.
Orelitööde kogumaksumus oli ligi 8,5 miljonit krooni. Jõudsime selle imekombel väga soodsatel tingimustel Sampo pangalt saadud laenu tagasi maksta. Orelid vajavad aga pidevat iganädalast häälestamist ja pisiremonte. Meie oreleid hoiab korras Tiit Kiik.
Orelite heas korras hoidmist saad sinagi toetada, kui kingid kirikule nimelise orelivile. Kõikide annetajate nimed jäädvustatakse oreli kõrvale asetatavale tänuplaadile. Iga annetatud vile kohta väljastab kogudus tänukirja, millel kirjas, milline vile on kirikule kingitud. Vilede hinnad jäävad vahemikku 30–3000 eurot. Kolmes orelis kokku on neli tuhat vilet pikkusega mõnest sentimeetrist kuni kuue meetrini. Annetajate ja nende nimed, kellele on nimeline orelivile pühendatud või kelle mälestuseks on vile kingitud, pannakse koguduse kodulehele ja kirikusse käärkambri ukse kõrval olevale stendile ja kui neid on juba piisavalt, siis graveeritakse nimed altari lähedal oleva oreli kõrvale asetatavale järgmisele plaadile. 2016. aasta suveks oli selliseid nimelisi vilesid kingitud juba üle 1300. Esimene annetajate nimedega tänuplaat paikneb altarioreli kõrval seinal.
Annetused kogudusele ja orelifondile on tulumaksusoodustusega. Annetusi saab teha kiriku kantseleis või koguduse arveldusarvetele. Lisateavet saab Tallinna Jaani koguduse e-aadressil:
Oreli restaureerimise looga on võimalik põhjalikumalt tutvuda ka orelifirma Orgelbau in Ostfriesland kodulehel.
Täname kõiki, kes on toetanud Jaani kiriku orelite restaureerimist!
