Jaani koguduses on diakooniatööd tehtud koguduse loomisest saadik – on see ju loomulik. Kas seda on nimetatud vaestehoolekande tööks või kuidagi teisiti, sel ei ole tähtsust. Sisu on ikka olnud sama – vanade ja puudega inimeste toetamine ja hooldamine.
Praegune diakooniarühm alustas 80ndate aastate lõpul, kui vaimne tegevus kõikjal Eestis aktiviseerus. Rühmajuhiks määrati Marit Laanet, tollal oli see tasustatud töö. 90ndate alguse toimetamine oli küllalt palavikuline. Kirikusse saadeti kõikjalt rohket humanitaarabi, mis tuli õiglaselt laiali jagada. See tegevus – kuigi vajalik, mitte aga hingehoidlik – vaibus pisitasa ning tegema sai hakata päristööd.
1994. aastal lahkus Marit Laanet kogudusetöölt ja uueks rühmajuhiks valisid kaaslased Piret Kressa. Sellest ajast on diakooniatöö olnud puhas armastusetöö. Töötegijatest keegi tasu ei saa. Rühmas oli viieteistkümne aktiivse liikme ümber. Majanduslikku ega füüsilist abi me ei osutanud, lihtsalt ei olnud selleks jõudu ega võimalusi. Suurem osa rühmaliikmeid oli ise eakad inimesed, sageli palju vanemadki kui abistatavad. Igaüks andis sellist hingeabi, nagu oli vaja ja nagu ta suutis.
Piret Kressa loobus diakooniatöö koordinaatori kohast 1. septembrist 2018.
