Nädala mõte

„Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest“ (Ps 13:6).

„Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema. Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale. Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: „Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?“ Tema lausus neile: „See on vihamehe töö.“ Siis küsisid sulased temalt: „Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?“ Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: „Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!““ (Mt 13:24–30)

„Me mõtiskleme Su helduses, oh Jumal, keset Sinu templit“ (Ps 48:10).

Prohvet Jesaja kaudu ütles Jumal kord Iisraeli rahva prohvetitele: „Sest Issand on valanud teie peale unisuse vaimu ja on sulgenud teie silmad“ (Js 29:10).

Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki“ (Jh 3:5). „Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed“ (Rm 8:14).

„Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba“ (1Jh 2:8).

See nädal kannab Kristuse ilmumispüha mõtet. Epihaniae Domini – Issanda ilmumine – on ristikiriku vanemaid pühasid. Kristus on valgus kõikidele inimestele. Siit tuleb ka kiriku misjonitöö mõte. Kui aastavahetusel oli mitu tuhat noort Tallinnas koos rahu ja valguse eest palvetamas, siis olid nad just selle ülesande teenistuses. Nagu hommikumaa targad ei teadnud midagi sellest, mis saab edasi, nii ei tea meiegi, mis on Jumalal kavas ja milliste tuulte ja katsumustega maailm meid kostitab. Usk ent annab piisavalt valgust selleks, et mõista, kellele me loota tohime, kes on aegade ja ajastute valitseja.

„Ja variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ning kiusates nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast. Tema aga kostis: „Õhtu jõudes te ütlete: „Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.“ Ja varahommikul te ütlete: „Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.“ Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda“ (Mt 16:1–3).

Läheme vastu pühadenädalale. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid Vana Testamendi prohvetite ettekuulutused. Jumal on halastus. Jumal mõtleb meie peale. Meile kõigile on antud uus võimalus saada paremaks, saada hääks.

„Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja. Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost, nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi – päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad, et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut, vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile. Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad. Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele“ (Lk 1:57, 67–79).

„Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad! Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!” (Lk 21:34–36).