„Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!“ (1Jh 4:21).
Eilsel pühapäeval, mille teemaks kirikukalendri järgi oli „Suurim käsk“, tuletasime meelde armastuse kaksikkäsku, mis on kõigi käskude kokkuvõtteks.
„Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: „Milline on kõige esimene käsk?“ Jeesus vastas: „Esimene on: „Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!“ Teine on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ Mingit muud neist suuremat käsku ei ole“ (Mk 12:28–31).
Kui me võtame oma ellu vastu mõne inimese, kas siis abielludes või mõne uue sõbra leidmisel, saame oma ellu lisaks temale kaasa ka tema vanemad, tema õed, vennad, sugulased, sõbrad. Mingil määral terve tema tutvus- ja sõpruskonna. Kõik nad on olnud osakeseks tema senisest elust, on kaasa aidanud tema kujunemisele, on talle olulised ja armsad. Küllap suurem osa inimestest mõistab, mis hakkab juhtuma, kui me oma abikaasa või uue sõbra lähedasi ja sõpru hakkame ründama, neid maha tegema, nendest ei hooli, püüame oma abikaasat või sõpru nendest eemale kiskuda. Mõelgem, kuidas me ise sellistel puhkudel reageerime, kui rünnatakse kedagi või midagi meie jaoks tõeliselt olulist. Umbes 95% juhul lõpeb see halvasti. Rikume oma suhted abikaasa või sõpradega, üpris tõenäoliselt jääme neist inimestest ilma. Kui me kellestki hoolime, kedagi armsaks peame, siis peame hoolima neistki, kes on tema jaoks olulised, isegi kui nad meile isiklikult eriti ei meeldi. Samuti eeldame, et meie sõbrad meie jaoks olulistesse inimestesse vähemalt sallivalt suhtuvad, kui nad ka nende suhtes vaimustust üles näidata ei suuda.
Apostel kirjutab, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. Ta ei kõnele siin lihastest vendadest ega õdedest, keda armastama peaksime, vaid kaasinimestest, kes on meie vennad loomise poolest. Ta kirjutab kristlastele, kes pöörduvad Jumala poole palvesõnadega: „Meie isa, kes sa oled taevas.“ Jumal on kõigi inimeste Looja. Tema on see, puhub neisse sisse oma elu vaimu, kingib neile elu. Elu andmise kaudu on ta kõigi nende Isa. Kõik nad on Tema looming, Tema jaoks olulised ja armsad, ja seetõttu on meie rünnak nende vastu rünnak Jumala enda vastu, meie põlgus nende vastu põlgus ka Jumala vastu. Kui me ka ükskõik siis mis põhjusel tunnete tasandil ei hooli eriti oma vennast, oma kaasinimestest, kui nad meile ei meeldi, siis ometi peaksime juhul, kui me väidame, et armastame Jumalat, suutma armastada ka neid.
Mis on armastus? Armastus kristlikus mõttes on palju enamat kui vaid tunne või hea soov. Mõtlemine pole armastus – armastust tuleb tuntavalt, reaalselt anda. Armastust, mida meilt oodatakse, kristliku armastuse mõistet, sisustavad mitmesugused tegevused: märkamine, hoolimine, teenimine. Armastust saab tunnetada vaid tegude kaudu. Ilusad sõnad võivad olla, kui need on öeldud teoks: kellegi õpetamiseks, lohutamiseks, julgustamiseks. Positiivsed tunded nende vastu, keda me märkame, kelle suhtes oma ristiinimese armastuskohustusi täita püüame, võivad tekkida, võivad olla, aga ei pea olema. Just sellepärast, et armastus, mida meilt oodatakse, on emotsioonist või tundest enamat, ongi võimalik seda käskida. On võimalik käskida armastada. Käskida teha häid tegusid.
Jeesus on armastuse käsku nimetanud suurimaks. Ta on käskinud armastada Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast. Tema on oma maise elu, oma kannatuste ja ristisurmaga, oma tegudega, tõestanud oma armastust Jumala vastu ja meie vastu, armastust iga inimese, kogu inimkonna vastu. Aga meie? Kas meie oleme täitnud armastamise käsku kõigi suhtes, kes meie eluteele on sattunud, või oleme seda teinud ainult valitud inimeste suhtes? Kas oleme suurimat käsku, armastuse käsku, täitnud teoreetiliselt, st armastanud vaid oma mõtetes ja ettekujutustes, või oleme jõudnud ka praktilise armastuse tegudeni?
PALVE: Issand, aita meil mõista suurima käsu, armastuse kaksikkäsu olemust ning kingi sellist armastust, mis võimaldab seda käsku ka reaalselt täita.
(Foto: Heidi Tooming)
