Jutlused ja mõtisklused

„Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!“ Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!“ Siis Johannes andis talle järele. Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!““ (Mt 3: 13–17).

Päeva teema on „Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu!“.

„Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!“ Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu“ (Gl 4:4–7).

„Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, öeldes: „Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri.“ Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: „Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!“

„Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi. Jeesus küsis: „Mida sa tahad?“ Naine ütles talle: „Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!“

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

„Vanadel inimestel on vahel kombeks öelda: „Iga inimene peaks teadma Issameiet.“ Tänapäeval teame Issameie palvet Meie Isa palvena. Väljend „Issameie“ on tulnud vanadest Piibli tõlgetest, kus Meie Isa palve esimeste sõnade järjekord oli teistsugune. Issameie, Meie Isa palve – need nimetused on ilmselt tuttavad kõigile, ka neile, kes kristlusest ega kirikust ei taha midagi teada.

„Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale. Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Aga hirmust tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud. Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse, seal te saate teda näha. Vaata, ma olen seda teile öelnud.“ Ja hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele“ (Mt 28:1–8).

Issand on karjaseks mulle,
millestki pole mul puudust:
juhib mind õigele teele oma nime väel.

Sügavas surmavarju oruski
kõnnin ma, kartmata kurja,
sest Sina oled mu kõrval.

(Ps 23)

„Aga seda kuuldes jüngrid jahmusid väga ja ütlesid: „Kes siis üldse võib pääseda?“ Kuid Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimeste käes on see võimatu. Aga kõik on võimalik Jumala käes!““ (Mt 19:25j). Aamen.

„Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest. Ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi ja ütles talle: „Mine pese end Siiloahi tiigis!“ Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana. Nad viisid tema, endise pimeda, variseride juurde, sest see päev, mil Jeesus tegi muda ja avas ta silmad, oli hingamispäev. Ja variserid küsisid temalt nüüd omakorda, kuidas ta on saanud nägijaks. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja ma pesin end ning näen nüüd.“ Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamispäeva.“ Teised ütlesid: „Kuidas saab patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?“ Ja nende vahel oli lahkmeel. Nad ütlesid nüüd taas pimedale: „Mida sina ise tema kohta ütled, et ta on avanud sinu silmad?“ Aga tema ütles: „Ta on prohvet.“ Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: „Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune.“ Seepeale vastas too: „Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen.“ Ja nad heitsid ta kogudusest välja“ (valitud salmid Jh 9).

Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Ja me oleme taibanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas (1Jh 4:9j.16). Aamen.