Nädala mõte

Selle pühapäeva ja alanud nädala teemaks on „Tõde ja eksitus“.

Paulus kirjutab oma kirjas Efesose kogudusele: „Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões“ (Ef 5:8, 9).

Me igatseme valgust. Taimedki vajavad valgust. Toidust, veest ja soojusest ei piisa. Heade viljade kandmiseks on vaja ka valgust ja ilusad viljad valmivad aeglaselt.

Ühel vanal ja targal inimesel olnud paljudele, kes tema juurest tarkust otsima tulid, vaid üks soovitus: „Hoia ennast Jeesuse lähedusse!“ Jah, see on mõistlik, sest lahus Temast ei suuda me midagi, millel oleks jäävat väärtust. Tema on maailma valgus – valgus, mis võib valgustada ka meis ja meie ümber olevat pimedust. Temaga ja Temas suudame me kõndida tões ja oskame tagasi tulla ka eksituse radadelt.

On inimesi, kelle muutumine Jeesuse lähedusse jõudes on silmapilkne, kõigile selgesti nähtav, kuid tavaliselt on see aeglane protsess, vaevumärgatav, kuid pidev. Selles võib olla ka tagasilööke, kuid need, kes on kogenud Jumala andestust ja armu ning taibanud, kui palju elusam on elu Tema läheduses, ajavad ennast kukkudes taas püsti ja liiguvad edasi.

Üks lugu räägib inimesest, kes astub sisse tuppa, kus valgustatud õpetaja õpetab õpilasi. Mees teatab, et soovib valgustatud saada, kuid tal pole aega nädalaid või aastaid õpetaja jalgade ees istuda. Lisab, et on väga rikas ja võib õpetajale heldelt tasuda, kui õpetaja aitab tal kiiresti valgustatuks saada. Õpetaja vaatab naeratades seda kärsitut ja ütleb, et kui ta tahab saada kiiret valgustatust, siis peaks ta minema välja, seisma maja idapoolse külje katuseräästa alla, tõstma käed üles, suunama pilgu taevasse ja seisma seal nii kaua, kui ta saab valgustatud. „Aga seal väljas sajab paduvihma!“ hüüatab kärsitu rikas. Õpetaja vastab talle rahulikult: „Ma tean, et seal sajab ja on külm, aga kuna sa tahad kiirelt valgustatud saada, on see sinu võimalus.“ Mees läheb ja seisab. Tuleb poole tunni pärast külmast vappudes vihasena tagasi ja käratab, et teda on petetud. Ta muudkui seisis seal ja lõpuks taipas, et on täielik lollpea. Õpetaja teatas: „Saidki kiirelt valgustatud!“

Paljud on selle mehe sarnased. Tahavad vaimseid asju kiiresti. Jooksevad kursuselt kursusele. Mõned jõuavad ka leerikursusele, kuid paljud peavad seda liiga lihtsaks ja vanamoodsaks ja vaevaliseks teeks. Loevad uusi ja uusi raamatuid, milles tõotatakse erilisi kiiresti toimivaid muutumisi. Paljud on igatsenud valgustatust ja tavaliselt on selle all mõeldud midagi, mis muudab inimese eriliseks, targemaks teistest, annab talle erilised võimed. Paulus peab kõike sellist pühkmeiks, kui erilises inimeses puudub headus, õiglus ja tõearmastus. Kristuse valgus muudab inimest paremaks, kaastundlikumaks, hoolivamaks, õiglasemaks, ausamaks. Kui selliseid vilju ei tule, on ühendus valguse allikaga vilets või katkenud. Oleme hakanud armastama hämarust, pimedust.

Jeesus kõneles kord paljudele end väga sügavalt usklikeks arvavatele väga karme sõnu. Pühakiri on täis hoiatusi usklikele, kes täidavad küll rangelt mingeid norme, kuid kelle elu viljad on paljude jaoks väga kibedad. Nendelt, kellele on palju antud, nõutakse palju ja seepärast ei tohiks me muutuda enesega rahulolevateks.

Mõtleme enne, millised on olnud meie elu viljad. Kas need on valguse viljad? Kas meie lähedased ja kõik need, kellega oleme kokku puutunud, võivad meie tegude ja tegematajätmiste, sõnade ja vaikimiste põhjal arvata, et oleme head, õiglased ja ausad?

Kord küsiti ühelt inimeselt kellegi tuntud kristlase kohta, kas ta on hea ristiinimene. Ta vastas: „Ma ei tea, sest ei ole temaga koos elanud.“ On keegi, kes teab meist kõike.

Me palume Sind, kes Sa oled Tee, Tõde ja Elu, aita meil rännata mööda armastuse ja tõe teed, mis viib meid ellu, mis jääb, ning aita meil elada elusamat elu! Sina, kes kõike ja kõikjale näed, kui Sa näed, et oleme eksituste teel, juhi meid tõe- ja eluteele!