„Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba“ (1Jh 2:8).
See nädal kannab Kristuse ilmumispüha mõtet. Epihaniae Domini – Issanda ilmumine – on ristikiriku vanemaid pühasid. Kristus on valgus kõikidele inimestele. Siit tuleb ka kiriku misjonitöö mõte. Kui aastavahetusel oli mitu tuhat noort Tallinnas koos rahu ja valguse eest palvetamas, siis olid nad just selle ülesande teenistuses. Nagu hommikumaa targad ei teadnud midagi sellest, mis saab edasi, nii ei tea meiegi, mis on Jumalal kavas ja milliste tuulte ja katsumustega maailm meid kostitab. Usk ent annab piisavalt valgust selleks, et mõista, kellele me loota tohime, kes on aegade ja ajastute valitseja.
Jumala Sõna kuulutamine ei toimu kunagi mingis vastuoludeta ruumis väljaspool aega ega olusid. Alati on see vastuvõtmise ja tagasilükkamise pingeväljas. Enne, kui Jumal loob valguse meie südames, ei näe me selgelt ei enda tegelikku olukorda ega seda, mida tuleks teha, mis on Looja tahtega kooskõlas. Igaüks, kes astub Looja valgusse, tajub kõigepealt seda, mida püha Paulus lausa halastamatu aususega tõdeb: „Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Vaid halba, mida ma ei taha, just seda ma teen.“ Kuid ta suudab ka koos Paulusega jätkata, jätkata valgustunult: „Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea. Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab“ (Rm 7:15–17).
Aga selle tõdemuse juurde ei saa kristlane jääda. Tal tuleb edasi pürgida. Ta on ja jääb teeliseks. Ja Jumal valgustab ta teed ja meeli nii, et alatasa sünnib midagi ilusat ja tõelist. Taizé vennaskonna prior Matthew on 2025. aasta läkituses öelnud: „Nagu oksad, mis kasvavad viinapuul, kutsub Jeesus meid jääma temasse, nagu tema jääb meisse (vt Johannese 15). Jäämine viitab millelegi, mis on ajas kestev. Meilt ei oodata mitte lihtsalt hetkelist pühendumist, vaid temasse jäämist kogu eluks. Ainult niisuguse jäämise kaudu saame me jätkuvalt kasvada ja vilja kanda.
Mis on see vili? Jeesus jätkab, öeldes: „Armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.“ Sellel teekonnal käimine tähendab võtta riski ja anda kõik, et järgida Jeesust, nõnda et meil oleks täielik vabadus armastada lõpuni. Evangeeliumi armastus ei ole pelgalt kiindumus, vaid enese andmine teiste heaks. Just selle teekonna kaudu saavad meist teenijate asemel Kristuse sõbrad.
PALVE: Issand, ärata meis soov elada Sinu valguses, otsida aina Kristuse lähedust maailma häälte ja vastuolude keskel. Anna meile jõudu teenida üksteist nende annetega, mida Sa ise oled meile kinkinud, nii et me kannaksime head vilja Sinu valguses. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.
