Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki“ (Jh 3:5). „Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed“ (Rm 8:14).
Eilse pühapäeva teema meie kirikukalendris oli „Ristimise and“. Väljend „ristimise and“ märgib Jumala poolt inimestele kingitud võimalust astuda oma Looja ette ja saada enamaks kui ülejäänud loodu: tuli, vesi, õhk, metall, muld, kivid, taimed, loomad. Ristimise and tähendab võimalust saada Jumala lapseks, taevase perekonna liikmeks – koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.
Inimene erineb muust loodust oma eneseteadvustamise poolest, oma enesemõistmise poolest. Ta mõistab, mis on elu, ja on teadlik selle ajalikkusest, on teadlik oma surmast ja kõige materiaalse, kõige ajaliku hävingust. Ta suudab mõista, et tema olemasolu taga on viimselt kõrgem jõud, Looja, keda mitmed maailma religioonid nimetavad Jumalaks. Inimene suudab tunda rõõmu ja naudingut elust, mis talle on kingitud, ja maailmast, kuhu Looja tahe on ta elama asetanud. Suudab tunda tänulikkust talle Jumala poolt kingitud võimaluste ja andide eest.
Soov saada ristitud on inimese tänu- ja usaldusavaldus oma Loojale, Jumalale: ma tahan jõuda Sulle lähemale, ma tahan kuuluda Sinu rahva hulka, Sinu perekonda. Tahan olla osaline Sinu loomistöös. Tahan, et elu, mille sa mulle kinkinud oled, ei lõpeks kunagi. Selle nimel, et see nii saaks sündida, olen valmis ka ise pingutama. Olen valmis tegutsema selle nimel, et muutuda paremaks, muutuda rohkem Sinu sarnaseks. Just sellist igatsust, sellist mõttekäiku, ootab Jumal oma loodud inimeselt ega lükka seda soovi kunagi tagasi. Selle soovi täitmise on Ta teinud väga lihtsaks – ristimistalitus on tõesti väga lihtne ja läbitav igas vanuses, iga tervisliku seisundiga.
Ristimistalituse käigus, mis iseenesest on Jumala and, vastuvõtmine Jumala riigi kodanike, Jumala perekonna hulka, saab ristitav Jumalalt lisaks lapseseisusele veel ühe erilise anni, Püha Vaimu anni. Anni, mis annab võimaluse elada Jumala tõelise lapsena. Ilma selle annita pole see praktiliselt võimalik. Anni, mis aitab kõnelda Jumalaga, aitab mõista, mida Jumal oma trükitud Sõna, pühakirja kaudu ütleb; aitab kuulda ja mõista vastuseid meie palvetele, mida oma Taevase Isa poole saadame. Püha Vaim on tõlgiks, on vahendajaks taeva ja maa vahel. Kui me oma Isaga ei suhtle, siis me ju ei tea, mida Tema meilt konkreetsetes olukordades ootab. Kui me Teda ei mõista, siis ei saa me olla osalised ka taevase perekonna töös, taevariigi ülesehitamises. Oma mõistmatuses võime oma eluga, oma sõnade ja tegudega Jumala, oma Taevase Isa tööd hoopis kahjustada, seda hävitada ja lõhkuda. Sellised lapsed, kes oma isale vastu töötavad, tema tehtud tööd hävitavad, pole rõõmuks ühelegi isale: ei maisele ega taevasele. Sellised lapsed arvab isa varem või hiljem perekonna ja pärijate hulgast välja.
Enamik neist, kes loevad kristlike koguduste kodulehti, on ristitud, ja luterlased on andnud ka leeritõotuse. Paljud meist on seega saanud Püha Vaimu anni. Kas aga oleme ristimisel saadud Püha Vaimu andi ka kasutanud? Apostel kirjutab: „Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed“ (Rm 8:14). Kas meie oleme veel Jumala lapsed? Kas elame oma elu nii, et Jumala, meie taevase Isa riik meie elu kaudu laieneb ka siin, maa peal? Kas Jumala poolt meile kingitud Püha Vaim meid tõesti juhib või oleme enese juhtimise üle andnud hoopis teisele vaimule – kurjale vaimule – ja tema on meid juba kurjuse ja hävingu vürsti jüngrite ja laste nimekirja lisanud?
Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, vaata armulikult meie, oma laste peale. Vaata, kas meis elab veel Sinu Püha Vaimu and, mille Sa meile ristimisel kinkisid. Aita oma Vaimul meis tegutseda, võita meie sisse püsipesa teha püüdvat kurjust ja juhtida meid Sinu poole.
