Läheme vastu pühadenädalale. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid Vana Testamendi prohvetite ettekuulutused. Jumal on halastus. Jumal mõtleb meie peale. Meile kõigile on antud uus võimalus saada paremaks, saada hääks.
Lääne kirik asetas Kristuse sündimise 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kristus on eluvalgus. Jeesus ise on öelnud: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on eluvalgus“ (Jh 8:13).
Teame, et see laps saab „komistuskiviks paljudel“. Kindlasti neile, kes tahavad, et elu ja maailm oleksid lõpuni ära seletatud. Kindlasti neile, kes usuvad, et armuline Jumal on kohustatud vastama neile nii, nagu nad seda soovivad ja nagu neile tundub kasulik ja hea.
On lugu Vene keisrinnast Katariinast, kellelt ühel pidulikul koosviibimisel üks välissaadik küsis: „Kuidas Teie majesteedil õnnestub oma tõrksaid õukondlasi alati sõna kuulama panna?“ Katariina ei mõelnud hetkegi, vaid vastas kohe: „Ma ei käsi neil kunagi teha midagi niisugust, mis neile kasulik ei ole.“ Võib-olla inimeste valitsemiseks on see tõesti hästi toimiv võte, kuid Jumala teed on teised ja Jumal ootab meist enamat, kui et oleksime kuulekad orjad või lakeid. Tema nimi on ju Immaanuel – ʻJumal on meiegaʼ. On meiega! See, kes on täiesti teine ja kelle kohta me usutunnistuses ütleme Kõigeväeline ... Jälle üks saladus ja inimarule ületamatu pähkel! Teed käies aga mõistad ja küllap antakse vahel meile uneski – nagu Joosepile.
PALVE: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, ärata meid tuimusest ja ükskõiksusest ja lase meil südamest ja rõõmuga kuulutada Sinu Poja, meie Päästja tulemist. Aita meil õigesti ennast ette valmistada Tema sündimise pühadeks ja siira meelega Sind teenida. Aamen.
(Foto: Heidi Tooming)
