„Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu. Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle“ (Mt 13:44–46).
Jeesuses leiame kadumatu aarde. Selle pärli põllust, mille pärast oleme valmis loobuma paljust. Jeesus aitab! Taevas tuleb appi! Jaan Kiivit on kirjutanud: „Kristuse kaudu me oleme ühendatud Jumalaga, Tema kaudu on taevas ja maa seotud. Seda ei saa enam miski muuta. Ja see on meie oma tegelik lootus ja elujulguse alus: selles elus ei saa olla kohta ega aega ega olukorda, milles me ei võiks leida rõõmu ja kindlust Tema ligiolekust, Tema armust ja õnnistusest.“
Jah, me oleme võõrad siin ja majalised, ütleb Pühakiri. Kuid samal ajal on oluline, et me endid siin maa peal koduselt tunneme ja armastuses oma tööd teeme, sest muidu ei saa me üksteist tõeliselt teenida. Aga üle maa võlvub Jumala taevas. Me oleme Tema kätes ja meisse on asetatud suur hulk pärleid, mille ülesleidmine ei ole lihtsalt meeldiv kogemus, vaid ülesanne. Jah, kaunis on taevas meie kohal, nii avar, nii kõrge. Jah, ilusad on sõnad, mille Jeesus on meile jätnud, et õpiksime eraldama tõelist tühisest, väärtuslikku väärtusetust. See juba iseenesest peaks tuletama meelde, et maailmas on olemas palju muudki kui meie tööd ja tegemised, kartulipanek ja korteri remont.
Aga mismoodi siiski täita Jeesuse käsku „Armasta oma Jumalat ja armasta oma ligimest nagu iseennast.“? Kui mõistame, et Taevariik, millest Jeesus räägib, on armastus, siis on meie osaks usaldus ja usk Temasse, Tema järgimine, Temale kuuletumine, mis väljendub selles, millised kaasteekäijad me oleme üksteisele. Mille otsijad me oleme ja mida teeme leituga? Kas hoiame seda üksnes enda tarvis või oleme valmis ka jagama?
Mida üldse usk Jeesusesse Kristusesse peaks tähendama meile? Pühakiri ei anna meile igapäevaseks toimetamiseks eriti konkreetseid nõuandeid, kuidas talitada, milliseid eluvalikuid teha. Aga põhilise annab Jeesus meile siiski teada. Inimesel tuleb otsida kõigepealt Taevariiki, jagada armastust ja häid ande kaasinimestega, hoolida üksteisest, pidada oluliseks õiglust ja püüelda rahu hoidmisele inimestevahelistes suhetes. Nii et kompass ja maakaart on olemas, „seltsimehed unesviibijad“. Aga suuresti ju inimesed oma unedes hõljuvad, kuigi üks asi järgneb teisele ja muljeid kingitakse ohtrasti. Jeesus annab üldise orientiiri, sihi, kuidas elada ja tegutseda. Üle ilma tuntud teoloogi Hans Küngi sõnul on oluline, „kuidas pühenduda kaasinimeste teenimisele, kuidas leida endas meelekindlus võitlemiseks ebaõigluse vastu, tänumeelt, vabadust, suuremeelsust, isetust, rõõmu, ning samas ka kannatlikkust, vabandamist ning teenimist; hoiakuid, mis leiavad tõestamist ka piirsituatsioonides, valmisolekus täielikuks eneseohverdamiseks, loobumises isegi siis, kui see pole hädavajalik, valmisolekus tegutseda eesmärgi nimel, mis on suurem tegutsejast“.
PALVE: Issand, luba meil ära tunda meie võimalused ja annid, millega rõõmustada üksteist ja ülistada Sind. Kingi meile ka tarkust, et me kasutaksime meile antud aega ja vara õigesti Sinu sõnale toetudes. Aamen.
(Foto: Heidi Tooming)
