„Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu“ (Jh 3:14–15).
Hoides valguse poole, haarab mind seesmiselt selgus ja mul on vabadus minna oma teed, seda päris oma teed, kus siis Jumal õnnistab iga selle teelõiku. Ta on minuga igas vahejaamas ja julgustab, kui jälle tammun paigal või olen käega löömas. Just siis, kui mulle tundub, et kõik on olnud asjata, et ma ei saa hakkama, et olen olnud vilets rännumees elu imelistel maastikel, tuletatakse mulle meelde: „Ometi on mu õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures.“
Johannes teab rääkida, et just Laatsaruse surnuist ülesäratamine on pannud rahvahulgad liikvele ja Jeesust ülistama. Tundub nii, et mitte ainult „imeline kuningas“ ei ole tulnud oma rahva juurde, vaid „Taevatrepp“ ise ja nüüd pole muud, kui seda mööda rõõmsalt ja julgelt kaunile ja lõputult kestvale tulevikule vastu tõtata.
Oleks see vaid nüüd aga nõnda! Kuna Jeesus tahab, et inimene elaks usus uuenenult, siis ei too Ta kaasa „taevatreppi“ ega kiirlifti taevasse. Süüria Iisak on öelnud: „Taevariiki tõusev trepp on salajas sinu sees, sinu hinges. Pese end patust puhtaks, siis leiad sa trepiastmed, mida mööda tõusta ja astuda taevariiki.“
Nii on, et meeleparandusteekond jätkub. Õpipoisi teekond jätkub. Ikka selleks, et ära tunda oma lunastus. Me peame kandma head vilja. Meie pühitsus peab kasvama, meeleparandus aga muutuma tõesti meele paranduseks. Ehk nagu ütleb Martin Luther „Suures katekismuses“: „Me peame pidevalt hoolt kandma selle eest, et ajada välja seda, mis on vanast Aadamas, et võiks tulla esile see, mis kuulub uue inimese juurde. Mis on aga vana inimene? See on inimene, kes on meile Aadamast kaasa sündinud: vihane, vaenulik, kade, kõlvatu, ahne, laisk, uhke, loomulikult ka uskmatu, täis kõiksugu pahesid, kelle loomuses pole midagi head. Kui me nüüd asume Kristuse riiki, siis peab see päevast päeva taanduma, et me muutuksime, mida aeg edasi, seda leebemaks, kannatlikumaks, tasasemaks ja kahandaksime järjest oma ahnust, viha, kadedust, uhkust.“
PALVE: Jumal, anna meile armu, et oleksime julged ega muretseks liialt homse pärast. Kingi kannalikku meelt ja anna meile julgust järgneda Sinule ka siis, kui meie tee peab minema läbi kahtluste, pettumuste ja hirmu. Kuule meid oma Poja, Jeesuse Kristuse pärast. Aamen.
