Prohvet Jesaja kaudu ütles Jumal kord Iisraeli rahva prohvetitele: „Sest Issand on valanud teie peale unisuse vaimu ja on sulgenud teie silmad“ (Js 29:10).
Ja Vana Testamendi laulik on kirjutanud: „Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan“ (Ps 17:15).
Küllap oleme kõik kuulnud väljendit „millegi ees silmi kinni pigistama“. Lapsed pigistavad mõnikord hirmu tundes silmad kinni, uskudes et kui nad midagi ei näe, siis seda ka ei ole olemas. Täiskasvanutena pigistame meiegi mõnikord piltlikult öeldes oma silmad kinni. Ignoreerime tegelikkust, seda, mis meile ei meeldi ja tundub ebamugav. Sageli pigistame silmad kinni oma vigade, puuduste ja eksimuste, oma pattude suhtes. Teeskleme, et neid polegi olemas, et meie magame ega näe või tea midagi. See vabastab meid vajadusest midagi ette võtta, midagi muuta. Küllap oleme kogenud, et isegi siis, kui meil ei ole und, aga oma silmi piisavalt kaua kinni pigistame, siis võib juhtuda, et uinume ikkagi ja kaotame sideme reaalsusega. Nii võib aga juhtuda ka usuga, kui me oma vaimusilmi liiga kaua kinni pigistame.
Eilse pühapäeva teema oli „Jeesus äratab usule“. Äratab? Jah, küllap oleme enamiku oma ajast tavamõttes ärkvel, kuid vaimselt viibib suur osa inimesi sügavas unes, mida ehk kohati võiks võrrelda lausa koomasse langemisega. Küllap on tõesti väljend „äratab“ kõige täpsem vaste sellele, mis võib toimuda inimeses, kui ta kohtub Jumalaga Tema poja Jeesuse kaudu. Inimene ärkab. Ajal, kui inimene une rüpes voodis lamab, ei taju ta reaalsust, mis on tema ümber. Ta elab oma unenägudes, mis moodustavad sel ajal tema maailma, tema reaalsuse. Kui ta ärkab, tema silmad ja üldse kõik meeled avanevad, saab ta teadlikuks igavikulisest reaalsusest, sellest, mis pole ajutine ja kaduv, inimesest, magajast sõltuv, tema ajus peituvatest ettekujutustest loodud, vaid kõige ja kõigi jaoks igavesti kehtiv ja kestev, kuna on loodud Jumala, Looja poolt ja sõltub Temast.
Kui me ütleme, et Jeesus inimese usule äratab, siis tähendab see kokkuvõttes seda, et Ta avab inimese vaimusilmad, nägemaks tõelisust, märkamaks Jumala loomistööd, Tema armu, mis meid igal meie elupäeval ümbritseb. Selle armu nägemine, selle eluandva väe teadvustamine, äratab aukartuse, tänulikkuse ja usalduse, mis on tõelise usu alusteks. Usk aga on sidemeks inimese ja Jumala, loodu ja Looja vahel. See annab võime vastu võtta Jumala püha Vaimu, tarkuse ja teadmise allikat, mis aitab hoida ja tugevdada ususidet Loojaga, kõige hea allikaga.
Jeesus kasutas Jumalast eemale eksinud inimeste äratamiseks, nende sideme taastamiseks nende Looja Jumalaga, erinevaid võtteid. Mõne jaoks said äratajateks Tema imelised teod. Enamikule aga oli vaja ja küllap on ka tänapäeval vaja hoopis enamat: Jumala sõna. Eriti just neid sõnu, mis inimese hingele annavad rohkem kui ükskõik kui imelised ja efektsed teod.
Need sõnad, mida ka Jeesus oma maises tegevuses sageli kasutas, olid: „Sinu patud on sulle andeks antud. Mine ja ära tee enam pattu.“ Need sõnad lõhuvad müüri patuse inimese ja puhta Jumala vahel. Need sõnad vabastavad vajadusest Tema ees seistes silmi hirmust kinni pigistada. Jumal on valmis meile pihitalituses ütlema need imelised sõnad: „Sinu patud on sulle andeks antud.“
Aga kui inimese silmad on juba avanenud, kui ta on ärganud, on tal vaja edasi liikuda. Jumal soovib, on valmis inimesega kõnelema ka muudel teemadel kui patud. Eeskätt Ta just soovibki muudel teemadel rääkida, nendel, mis puudutavad meie igapäevast elu – kuidas seda hästi ja õigesti elada. Ta tahab anda meile head nõu, lohutada, julgustada. Piiblit, Jumala sõna edasiandjat, on võimalik endale hankida üsna kerge vaevaga. Seda on võimalik lugeda nii paberkandjalt kui ka internetis. Kirikutes viiakse läbi piiblitunde ja leerikursusi, et aidata inimestel pühakirja mõista ja paremini taibata, mida Jumal just neile öelda tahab. Kasutagem siis neid võimalusi, et elada julgelt ja minna edasi avatud silmade ja meelega!
