„Vaata, Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada“ ( Ps 51:8).
Martin Luther ütleb Vana Testamendi seaduste kohta: „Seaduse häält tuleb välja tuua, et tekiks hirm ja pöörataks tähelepanu oma pattudele ja sealt edasi patukahetsusele ja pöördutaks parema elu poole.“ Tões elada – tähendab käia rõõmuga meeleparanduse teed, tundes korraga nii enda suutmatust kui ka Jumala halastust ja tervendavat väge.
Inimestega on nii, et välise vabaduse puudumine paneb mõtlema ja igatsema just eriti selle vabaduse järele, mida parasjagu piiratakse. Leida elupadrikus siht ja selgus ei ole kerge. Veelgi igal hetkel otsustada Jumala kasuks. Probleemiks saab see, et inimesel ei ole tahet tahta. Otsitakse kergema vastupanu teed. Mugavus ja unustus orjastavad sisemiselt ning kuigi väline vabadus võib justkui pakkuda teelolijale kõiki võimalusi, ei ole selle teostamiseks enam sisemist tahet. Just sisemise tahte rikutusest ja puudulikkusest räägib Augustinus, kui tekib küsimus inimese vaba tahte teostamisest. Mugavus ja „automaatpiloodi“ peal elamine võtavad võimaluse valikuid märgata ja muutuvad selliselt vabaduse vastandiks.
Kõik, mida inimesed siinses maailmas ette võtavad, seisab nende piiratuse märgi all ja jääb seega ohustatuks vääritimõistmistest ja kurjast tahtest, mis on siis alati kõige ohtlikum, kui see esineb hea tahtena. Vale enesekindlus koos suurte ambitsioonidega ei vii Jumalale lähemale, vaid hoopis teeb pimedaks ja eksitab tõe teelt.
Suhetes teiste inimestega teostub kristlik vabadus valmiduses jätta nendele nende vabadus, mitte pannes neid kuidagi paika ega kasutades neid vaid vahendina oma ihade ja ulmade teostamiseks. Usk nõuab solidaarsust üksteise teenimisel ja üksteise eest palvetades. Kristlane suudab igast olukorrast läbi minna seeläbi, et on valmis olema avatud kõigeks tulevaks. Jõudu selleks annab talle teadmine, et Jumal jääb aina muutuvas maailmas talle igaveseks pelgupaigaks. Seda peab silmas apostel Paulus, kui manitseb Korintose lõhestunud kogudust tülis selle üle, kas kristlane tohib abielluda või peab jääma vallaliseks (1Kr 7:29–31): „Aga seda ma lausun, vennad: aeg on piiratud! On ju lõpuks nii, et ka need, kellel on naised, ometi on, otsekui neil ei oleks, ja need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud, ja kes maailmast saavad kasu, otsekui nad ei kasutaks seda ära. Sest praeguse maailma tegumood on möödumas.“
PALVE: Jumal, nii see on, et poolikult me näeme ja poolikult me taipame. Ometi oled Sina pannud meie südamesse Igaviku ja kinkinud meile tee ja talendid, et hoolimata ajastu ahistustest ja segadustest võiksime kord pärale jõuda Sinu riiki. Valgusta oma Vaimuga meie pimedust. Anna meile tarkust teha vahet õige ja vale, tõe ja eksituse vahel. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.
(Foto: Heidi Tooming)
