„Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: „Jumala riik ei tule ettearvatavalt ega öelda: „Ennäe, siin!“ või „Seal!“, sest ennäe, Jumala riik on teie seas!“ (Lk 17:20–21).
„Kaks munka lugesid kord vanast raamatust, et maa peal on koht, kus taevas ja maa kokku saavad. Nad otsustasid seda kohta otsima minna ja enne mitte tagasi tulla, kui on selle leidnud.
Mungad matkasid läbi maailma, kohtasid lugematul arvul ohte. Nad pidasid vastu kõikidele kiusatustele, mis ilmusid nende teele, et neid eesmärgist kõrvale juhtida. Nad olid lugenud, et seal kohal, mida nad otsisid, on uks, millele peab koputama, ja siis jõutaksegi Jumala juurde.
Lõpuks leidsidki nad otsitud koha. Mungad koputasid uksele ja vaatasid südamevärinal, kuidas uks avanes. Kui nad sisse astusid, avastasid nad, et on oma kodukloostri kambris. Siis nad mõistsid, et koht, kus maa ja taevas kokku saavad, on maa peal seal, kuhu Jumal on kellegi asetanud“ („Jutustan sinule loo“).
Koht, kus maa ja taevas kokku saavad, on maa peal seal, kuhu Jumal on kellegi asetanud. Umbes 2000 aastat tagasi sai see kokkusaamiskoht nähtavaks Jumala Poja Jeesuse Kristuse kaudu, tõelise Jumala ja tõelise inimese elu kaudu. Seal, kus viibis Jeesus, toimusid imed: paranesid lootusetud haiged, surnud ärkasid elule, kahest leivast ja viiest kalakesest said kõhu kuhjaga täis tuhanded inimesed, oma eluga rappa sattunud inimesed leidsid tahte ja jõu oma eluviise muuta, vihased ja kättemaksu kavandavad inimesed poetasid maha kivid, mida olid olnud valmis patustaja poole viskama, kurvad ja lootusetud leidsid lohutuse, lootuse ja rõõmu. Inimesed nägid ja tundsid Jeesuses Tema elu ja tegevuse kaudu Jumala enda isiklikku ligiolu. Tundsid, et Looja, Jumal, ei ole kusagil kaugel ja kõrgel, võõras ja osavõtmatu, vaid on siinsamas, kõrval, märkab, hoolib ja aitab. Taevas ja maa said nende jaoks kokku Jeesuses. Aeg, mil Jumala Poeg oli inimesena inimeste keskel, oli imeline aeg, imede aeg.
Aga kõike sedasama, seda imet – taeva ja maa kokkusaamist –, võime kogeda ka meie, sest see võib sündida ja sünnibki ka tänapäeval. Sünnib nende inimeste kaudu, kes ristimises on võetud vastu Jumala riigi kodanike hulka ning on saanud Püha Vaimu anni, mis annab ka tavalistele inimestele tarkuse ja jõu teha Jumala tegusid. Sünnib nende kaudu, kes neile ristimises kingitud Püha Vaimu andi tõesti ka kasutavad. Taevas ja maa saavad kokku inimestes ja inimeste kaudu, kes usuvad Jumalasse kui taevasesse Isasse ja ustavalt püüavad käia oma Issanda Jeesuse Kristuse jälgedes, teha Tema tegusid. Jeesus ütles kord oma jüngritele sõnad, mis on meieni jõudnud Johannese evangeeliumi kaudu: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid“ (Jh 14:12).
Tõesti: ega meie ilmselt täpselt kõike seda, mida tegi kord Jumala Poeg, teha ei suuda. Ei suuda teha täpselt nii ja täpselt neid imesid, mida tegi Tema. Kuid need, kes Temasse usuvad, kes lasevad ennast Pühal Vaimul juhtida, suudavad teha väga palju ja väga imelist, lihtsalt teistmoodi, omal, inimlikul viisil.
Taevas ja maa võivad kokku saada ka meis, kes me oleme ristimises vastu võetud Jumala rahva hulka ja oleme ühes sellega saanud oma ellu kaasa kingituse – Püha Vaimu: õpetaja, julgustaja, lohutaja, pühitseja. Taevas ja maa PEAKSID meis kokku saama. Kas aga saavad? Kas me elame elu, teeme tegusid, mis näitavad, et Jumal on meile väga lähedal, on meiega meie elus, tegutseb, teeb oma suuri ja imelisi tegusid meie kaudu? Palugem, et see nii sünniks. Palugem, et taevas ja maa võiksid meiegi elus kokku saada ja selle kaudu laieneks Jumala riigi territoorium maa peal.
