Jutlused ja mõtisklused

AH1

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi (Jh 4:14).

Pole inimest, kellel ei oleks iial janu. Kõigil on alati millestki puudus. Tühjus vajab täitmist, loodus vaakumit ei salli. Elu mõte vajab leidmist, inimene ei talu mõttetust. Selsamal eesmärgil kogutakse maist vara: aineline varandus peab teenima vaimse elumõtte leidmist. Isegi ilusama auto soetamine on ajendatud teatud vaimsest eesmärgist, sest inetuim masin ei pruugi ju sõiduomadustelt halvem olla.

Jeesus pakkus janukustutavat vett Samaaria naisele, kellega Ta kohtus kaevul. Küllap Ta tajus naisest vaikselt kerkivaid küsimusi elu mõtte järele. Lugu on mõjukas, naine igati asjalik ning karakteerne. Vestlusest, mis nende vahel arenes, on maalitud rohkesti pilte. Naise eluviis oli üsna „moodne“: tal oli olnud viis meest ja ta elas momendil vabaabielu (Jh 4:18). Ei selgu, miks see nii oli juhtunud, kuid küllap oli temagi elu mõtte üle korduvalt mõlgutanud.

Kas on võimalik leida ühte ja ainsat tõelist armastust ning õiget abikaasat? See küsimus ei ole maiselt lahendatav, sest ükski abikaasa ei saa olla inimesena täiuslik – uute partnerite rida ei lahenda midagi. Mingil hetkel peab inimene taipama, et täiuslikku armastust saab leida ainult koos Jumalaga, kes tahab pühitseda kogu meie elu – mida varem, seda parem. Seepärast ütlebki Jeesus, et abiellutaks kohe õige abikaasaga – samal ajal võib aimata Tema sõnadest, et kahjuks see kõigil ei õnnestu (Mt 19:3–12). Kuid tuleb püüda, muidu ei leia midagi! Elu mõtet saab leida ainult see, kes läheb viimse peale ega seisata poolel teel.

Elu mõtte leidmisele soovib suunata ka Jeesuse sõna: „Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi!“ Janu maiste asjade ja aina uute kogemuste järele ei kustuta meie tegelikku janu. Sellises käitumises väljendub pigem igatsus Jumala järele, kes on aga kahjuks varjunud meie pilgu eest. „Jumal on Vaim,“ ütles Jeesus Samaaria naisele – ja kuna ka inimesel on vaim, siis suhe Temaga on vaimne (Jh 4:24).

Ühel teisel korral kõneles Jeesus seoses Vaimuga elavast veest, mida Tal on pakkuda (Jh 7:38j). Inimene ei ela ainult leivast, ütles Ta kuradile, kes Teda kõrbes kiusas ja pakkus elukvaliteedi parandamiseks ainelisi kiirlahendeid: kivid leibadeks (kõigile süüa), imesid ja tsirkust (hüppa kõrgelt alla) ja muidugi võimu kogu maailma üle (maailmarevolutsioon) – mille Jeesus tagasi lükkas (Mt 4:1–11).

Elukvaliteedi parandamine ja elu mõtte leidmine algab meie sisemisest elust. Vaimne kontakt Jumalaga mõjub joomisena elava vee allikast, mis kustutab janu. Ilmaliku ühiskonna soov janu vaigistada on illusioon, sest – olles tühi ja vakantne religioonist, mis vaatab maisest maailmast kaugemale vaimse eesmärgi poole – ta ei suuda pakkuda muud kui tühjust ning vaakumit, mis jääb järele Elava Vaimu kadumisest. Ükski vaakum aga ei püsi, vaid tühjus täitub paratamatult millegagi – võib-olla veel halvemaga või heaga? Seiskem selle eest, et meie elu täituks Jumala Vaimuga, milleks Jeesus jagabki meile elavat vett.

Kindlasti tuleb igaühel mingis mõttes läbi käia elukõrbest, kus oleme kurja kiusata ja vajame janukustutavat vett. Seda vett on Jeesus suutnud võimsalt läbi aegade pakkuda. Seetõttu ongi kristlus levinud üle kogu maailma. Meie usu jõud on vaimne ja kustutab lakkamatult janu. Ainult siis, kui joome aina vaimset eluvett, kustutatakse igavesti meie janu.

PALVE: Aita, Issand, igavesti kustutada meie janu. Kingi meile eluvett, et me ei januneks enam iial. Õpeta meid vaimus Sinuga suhtlema keset igapäevast elu ja tööd. Ja tõsta meie mõtteid üles enda poole kirikus, kui seisame altari ees! Aamen.