Õpetaja Albert Soosaart meenutab Jaani koguduse kauaaegne organist Henn Eerik.
Mina tulin siia, kui organistiks oli Endel Kink. Tema kutsus mu kohale, andis Händeli klaviiri kätte, et noh, vaatame. See oli 1975. aastal. Siis ma tulin ja jäin siia, nii et möödunud aastal sai 40 aastat täis. Sel ajal oli teise pihtkonna õpetaja Albert Soosaar, esimese pihtkonna õpetaja oli Kuno Pajula. Selle aja jooksul, mis mina siin olen olnud, on nüüd juba kaheksas õpetaja: kui Pajula läks peapiiskopiks, siis tema asemele tuli Peeter Karma. Kui Soosaar läks pensionile, tuli Toomas Paul. Siis Karma läks varsti ära ja tema asemele tuli Jüri Vallsalu. Kui Vallsalu läks ära, tuli asemele Arne Hiob, siis Toomas Paul läks pensionile ja tuli Jaan Tammsalu ning nüüd Eve Kruus on kaheksas, keda mina siin kohanud olen.
*****
Albert Soosaar oli väga tõsine ja väga haritud mees. Ta oli tõsine kirikuinimene. Minu teada oli ta ülikoolis lõpetanud peale usuteaduskonna ka mingi keeleteaduse, nii et ta võis täiesti vabalt rääkida nii saksa kui ka inglise keeles. Loomulikult oskas ta ka vene keelt. Ma olen kuulnud, et kui kunagi käis siin Jaani kirikus mingi Ameerika luterlike üliõpilaste delegatsioon – siis kui ajad olid juba natuke leebemaks läinud ja neid lasti siia –, siis Soosaar pani käekesed kokku ja hakkas neile inglise keeles palvet pidama, peast loomulikult.
Siin käis siis pidevalt külalisi: küll saksakeelseid teoloogiaüliõpilasi, Ameerika luterlikke üliõpilasi. Tänu keeleoskusele sai Soosaar nendega vabalt suhelda. 1980-ndatel hakkas siin käima ka baltisakslasi. Näiteks tulid Theodor ja Bruno Hasselblatt, kes olid sõjaeelse Jaani koguduse pastori Bruno Hasselblatti pojad.
Tol ajal olid siin ka jumalasõna kuulutamise nädalad. Siis käis iga päev külalispastoreid. Ma olen siin kohanud Eduard Salumäed, kes oli Kuusalu pastor. Harri Haamer on siin käinud sõnakuulutusel. Tartu praeguse piiskopi Joel Luhametsa isa Aleksander Luhamets oli vennastekoguduse jutlustaja ja ka tema on siin sõna saanud. Väga palju vanema põlvkonna mehi, keda nüüd enam ei ole ...
Kirikuasjades oli Soosaar väga printsipiaalne. Ma mäletan, kunagi oli selline juhus, kus üks abielupaar tahtis last ristida, aga kuna nad ei olnud laulatatud, siis Soosaar keeldus, et see on kirikuseaduse rikkumine ja tema niimoodi ei tohi ... Üldjoontes on Soosaar jätnud range, printsipiaalse ja tõsise kiriku- ja usumehe mulje. Printsipiaalne oli ta küll. Mõnes asjas võis ta väga põhimõttekindel olla ja põhimõtete pärast ka vastuollu minna. Mäletan, et nad Endel Kinguga vahel mõne tühja asja pärast ... Kink oli ka küllalt pretensioonikas – näiteks et kas laul peab olema jumalateenistusel selle koha peal või mitte. Niisuguste asjadega neil oli vahel seletamisi. Aga Soosaar oli väga tark.
Albert Soosaar oli spetsialist ja üks tema põhihuvisid oli Ilmutusraamat. Sellest oli vist ka ta magistritöö, ta oli teoloogiamagister. Ta oli tõesti hea Ilmutusraamatu seletaja. Ta pidas siin piiblitunde ja rääkis seal põhiliselt Ilmutusraamatust. See oli äärmiselt huvitav ja põhjalik, ta oli seda asja uurinud.
