EELK Tallinna Peeteli koguduse õpetaja AARE LUUP:
Jumal, me täname nende päevade eest, milles elame. Ei ole paremaid ega halvemaid aegu, vaid iga hetk on antud Sinu poolt Sinu ettenägelikkuses ja armus.
Me täname Sind, et rohkem kui kunagi varem oleme saanud olla kodus. Anna meile tarkust õppida elama oma lähedastega. Andesta meile me vead, nii nagu meiegi andestame ligimestele nende puudujäägid.
Me täname Sind, et mõistame nüüd paremini, mis on meie õnneks vaja. Mitte rohkem asju ei tee meid õnnelikuks, vaid meie tervis ja meie lähedased.
Me täname, et oled andnud meile võimaluse taibata, et mitte rabelemisest ei tule meie jõud, vaid vaikseksjäämisest ja rahunemisest.
Me mõistame nüüd rohkem, et väikesed asjad on elus tähtsad. Väike viirus võib teha meid õnnetuks ja vähesedki head sõnad, mida teistele kingime – need teevad meid õnnelikuks.
Me palume oma maa ja rahva pärast – aita meil kõigil leppida Sinu poolt tulla lubatud tormiilmaga, mis maailmas praegu möllab. Aga me palume ka: anna, et me katsumustes ei hukkuks, enne kui maailm me ümber selgineb.
Üheskoos palume Saalomoni kombel: „Nüüd, kui maale on tulnud katk, kui vaenlane meid rõhub maa väravais, kui meid on nüüd tabanud see nuhtlus ja see haigus, kus siis iganes palvetatakse või anutakse Sind, olgu ükskõik missuguse inimese või kogu rahva poolt, kui igaüks tunneb oma südame häda ja sirutab oma käed Sinu poole, siis kuule Sina taevast, oma asupaigast. Ja kui kuuled, siis anna andeks.“
Andesta meile me vead ja paranda me maa!
