„Jeesus Kristus, Sa oled meile, oma järgijatele, andnud ainult ühe palve. See algab sõnadega „meie Isa, kes Sa oled taevas“. Ehk luba meil, Sinu lastel, mõista, et Sina ei ole universumi direktor, vaid Sa oled hea ja armastav Isa. Luba, et meie, Sinu lapsed, käiksime alati Sinu õpetatud sõnade järgi ja Sinu armastuses. Aamen.“
Küsimustele vastab vaimulik Aarne Lätte:
Andke nõu, kuidas kristlane peaks siin maises elus kahe riigi kodanikuna toimima. Kumma riigi seadustest tuleks kinni pidada, taevase või maise?
„Vanas Testamendis Jeremija kirjas Paabeli vangidele on ilus lause, mis on eluaeg olnud mulle oluline: „Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!“ (Jr 29:7). See lause on minule väga oluline just sellepärast, et kristlastena me peaksime eelkõige täitma Jumala seadusi, sest me oleme siin maailmas, aga mitte siit maailmast – seda me peame alati meeles pidama. Aga ka siis, kui selle maailma seadused ei ole karjuvas vastuolus Jumala seadustega, me peaksime olema teistele inimestele eeskujuks selles, kuidas täita ka selle maailma seadusi. Hea kristlane on eeskujulik kodanik ja ta on ka eeskujuks teistele inimestele selles, kuidas elada sõbralikult, heatahtlikult ja näidata just oma elu ja käitumise kaudu juba natukene seda, missugune võiks olla see tulevane maailm.“
Eile oli isadepäev. Te olete ka ise isa ja saanud värskelt vanaisaks. Milles võiks iga isa meie Taevasest Isast eeskuju võtta?
„Eelkõige võiks iga isa eeskuju võtta usaldusväärsuses. Tänapäeva nn isatu maailma probleem on see, et sõna „isa“ ei tähenda midagi turvalist ega kindlat, vaid pigem juba vastupidi tähendab see ebaturvalist ja -kindlat. „Meie Isa, kes Sa oled taevas“ tähendab väga kindlat, me saame Temale toetuda. Ka need inimesed, kes elavad selles maailmas, võiksid praegu ja tulevikus toetuda oma isale ja olla kindlad tema peale.
Teine asi, mis on oluline, on see, et iga isa on andnud kellelegi elu – sellepärast ta ongi isa. Iga isa võiks ja peaks olema võimeline andma ka vaimset elu, et tema lapsed mitte ainult ei ela selles maailmas, vaid ka vaimulikus mõttes on neile antud elu, et nad saaksid aru Jumala ja kogu selle maailma asjadest. Ideaalne isa on see, kes annab oma järeltulijatele nii füüsilise kui ka vaimse elu.“
Ühiskonnas levib hirm selle pärast, mis maailmast ja sealhulgas Eestist saab, kuna tundub, et kurjus on kütkeist taas valla pääsenud ja tema ohjeldamiseks võib kuluda õige mitu aastat. Mida teha, kas väriseda toanurgas kui hirmunud hiir?
„Selle pühapäeva jutlus oli vastus sellele küsimusele. Inimene ei suuda tunda kahte suurt hirmu. Kui tal on olemas aukartus Jumala ees – teatavas mõttes on see ka hirmuga seostatav –, siis tegelikult ta ei suuda enam tunda hirmu selle maailma asjade ees. Inimesel on seega üks ja ainus väga lihtne valik: ta kas kardab Jumalat või kõike ülejäänut. Nii nagu Jeesus pühapäeva tekstis ütleski: „Teile aga, oma sõpradele, ma ütlen: „Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!“ (Lk 12:4). Meie julgus ja tugevus peaks seisnema selles, et see maailm saab meiega midagi teha ainult teatud maani, aga edasi mitte midagi. Aga kui me kardame Teda, kes saab edasi toimetada meiega, anda meile igavese elu või heita põrgusse, siis selle maailma asjad ei peaks meile eriti korda minema.“
(Foto: Heidi Tooming)
