„Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks!“ (Hb 3:15).
Ellen Niidul on luuletus, millel peakirjaks „Talvesoe“. Kaks otsekui vastandlikku sõna kokku pandud, kuid mõjub kummaliselt – soojalt ja pehmelt. Nii mulle tundub. Suvekülm nii ei mõju.
Kõvaks tehtud süda. Karm hinnang. Kas ka meie teeme aeg-ajalt seda või oleme suutnud oma südame muuta juba püsikõvaks? Kui võtta paekivi välja sealt, kus see on tekkinud ja ehk aastasadu või tuhandeidki seisnud, on see alguses pehme, kergelt töödeldav, kuid siis hakkab kõvenema, muutub õhu käes kivikõvaks, raskelt töödeldavaks. Äkki teeme meiegi oma südant aeg-ajalt just seepärast kõvaks, et keegi ei saaks seda töödelda? Löögu kilde välja, aga ärgu vooligu endale sobivaks!
Ellen Niidul on „Paekivi laulu“ luuletuses sõnad:
Kuid paene lukk on kõigel ees
ja lukkus laul on valus.
Aga siis äkki tulevad read:
Hell kumin must korraga läbi käis.
Miski tuksatas kivipurus.
Tahaks kuulda, kogeda seda hella kuminat ja tuksatust kivipurus. Jäika-kivist-kõva südant on raske oma rinnus kanda. Olla hirmul, kivina kange, kaitsta end nii võimaliku valu eest, püüdes mitte kedagi endale liiga ligi lasta. Ka mitte Jumalat. Tema on eriti ohtlik soojale, veel voolitavale südamele. Võib nii palju muuta, segadusse ajada. Armastus ajab sageli segadusse, vallandab muutumissoovi, seni oluliseks peetu kõrvalepanemist. Põnev, kuid hirmutav ka. Paljud ei julge. Unistavad pisut ja loobuvad. Imetlevad või põlgavad neid, kes julgesid ja muutusid, kuid ise ei julge. Aga tulejärves olevat esimesed arad. Argus aitab südant külmaks ja kõvaks muuta, panna paese luku kõigele sellisele ette, millel ettearvamatuse nägu. Ja elu jääb elamata. Elusam elu jääb elamata. Seda me ju ei taha.
Avastasin, et dr Toomas Paul on tõlkinud selle koha Heebrea kirjast nii: „Täna, kui te kuulete Tema häält kuulete, ärge minge põikpäiseks!“
Püüame pisut mõelda oma põikpäisusele, oma südame kõvakstegemistele, ja kui julgeme, palume Jumalal oma südant puudutada, muuta, igatsedes elusamat elu.
PALVE: Issand, saagu Sinu Sõna meie jalgadele lambiks ja valguseks meie eluteerajale. Juhata meid oma Sõna läbi ja aita sellel meis head vilja kanda, seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.
