„Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees“ (Jh 14:15–17).
Kuidas me võime kindlad olla, et Vaim, kes meiega kõneleb, on Jumala Vaim? Jeesuse sõnad viimasel õhtusöömaajal oma jüngritele on ühtaegu lohutavad, aga ka „raskesti seeditavad“. Ta lubab, et saadab Lohutaja, Tõe Vaimu, kes jääb nende juurde ka pärast Tema lahkumist. Kuid samas ütleb Ta midagi, mis tekitab segadust: „Maailm ei saa teda vastu võtta, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära.“
Kuidas siis meie, kaks tuhat aastat hiljem, võime teada, et Vaim, kes meie südames kõneleb, on tõesti Jumala Vaim, mitte meie enda soovunelmad, himud või fantaasiapildid? Jeesus seob Vaimu tulemise selgelt oma isikuga: „Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.“ Vaim ei ole abstraktne energia ega sisemine hääl, mis kinnitab meie eelistusi. Ta on Kristuse Vaim, kes juhib meid alati tagasi Jeesuse sõnade ja tegude juurde.
Ameerika kirjanik ja müstik Thomas Merton on öelnud: „Püha Vaim ei räägi kunagi keeles, mis on vastuolus Kristuse evangeeliumiga.“ Iga sisemine tõuge, mis viib meid armastuse, tõe, lepituse ja alandlikkuse poole, on märk Jumala Vaimu kohalolust. Iga hääl, mis kasvatab meis kibedust, ülbust või hirmu, ei saa pärineda Temalt – rahu Vaimult.
Jumala Vaim tegutseb alati suurema osaduse nimel inimeste vahel. Jeesus kasutab mitmust, kui ütleb, et Vaim jääb „teie juurde“ ja „on teie sees“. Vaim ei ole antud üksikutele usukangelastele, vaid kirikule.
Püha Vaim on see, kes ehitab kiriku ja juhib teda kogu tõe täiusse. Kes otsib Vaimu väljaspool kiriku osadust, leiab lõpuks vaid iseenda.
Seega on üks kindlamaid märke Jumala Vaimust see, et Ta ei vii meid eemale vendadest ja õdedest, vaid kutsub veelgi suuremasse osadusse. Isegi siis, kui me üksteist ei mõista, kui arusaamad põrkuvad, kui sõnad lähevad mööda. Vaim ei luba meil loobuda osadusest ega asendada Jeesuse armastuskäsku millegi muuga. Ta õpetab kannatlikkust, kuulamist ja lepitust. Tõeline armastus väljendub ju tegudes. Just sellepärast on oma jutlustega märkimisväärselt Kirikut mõjutanud Johannes Kuldsuu öelnud, et armastus tähendab usku ja kuulekust sellele, keda me armastame.
Jah, Tõe Vaim ei ole maailmale äratuntav, aga Jeesuse antud misjonikäsk jääb. Kui Jeesus ütleb, et maailm ei suuda Vaimu vastu võtta, siis ei tähenda, et inimesed oleksid halvad või lootusetud. Pigem tähendab see, et Jumala Vaim tegutseb teistsuguse loogika järgi kui maailm: mitte jõu, vaid alandlikkuse kaudu; mitte efektiivsuse, vaid ustavuse kaudu; mitte enesekehtestamise, vaid eneseandmise kaudu. Misjonikäsk ei ole seega üleskutseks maailm ära parandada, vaid kutse tunnistada teistsugust reaalsust – Jumala riigi reaalsust. Me ei saa kuidagi tuua maailma Vaimu juurde, vaid Jumala Vaim ise avab inimeste südamed Ta vastuvõtuks, kui aeg on küps.
