„Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama.““(Rm 1:16–17).
Mitte häbeneda oma usku! See pole kuigi lihtne Maarjamaal. Seda teab igaüks, kui mõtleb kolleegide peale oma töökohas, kokkusaamistele sugulastega või usklikest kodudest pärit lastele, kes käivad kooliteed. Vahel me peame seda eestlaste tagasihoidlikkuseks – mitte rääkida oma usust ega vaimsetest otsingutest. Arvan siiski, et pigem on küsimus selles, et ei taheta näida naeruväärsena ega sattuda seltskonnas pilkeobjektiks. Me räägime oma lemmikrestoranist või Netflixi sarjast, aga miks vaikime, kui jutt läheb Jumalale? Kui miski on tõesti hea, siis tahame seda jagada. Kogu aeg oma usku peites ja varjates ohustame ka oma vaimset tervist, rääkimata sellest, et reedame päevast päeva Kristust, kes ometi meid kord kutsus olema enda tunnistajad alati ja kõikjal.
Paulus ei ütle: „Evangeelium on tore idee.“ Ta ütleb: „See on Jumala vägi päästeks.“ See tähendab, et usk ei ole lihtsalt maailmavaade, vaid midagi, mis muudab elu. Kui me seda häbeneme, siis peidame ära elu andva jõu. Me ei pea alati sõnadega jutlustama. Meie elu ise räägib ja kuulutab.
Usk ei ole meile kingitud peiteaardeks, vaid jagamiseks. Jah, me ei pea jagama seda teistega pealetükkivalt, vaid armastuses ja aususes. Selles ebakindlas maailmas otsime kõik kindlust ja püsi. Kristlastena saame olla oma eluga tunnistuseks, et lootus on olemas. Julgus uskuda ei tähenda sugugi, et meil pole kahtlusi. See oleks orja usk. Jutt käib sellest, et me usaldame Jumalat ka siis, kui kahtlused tulevad. Võib-olla on sinu usus öeldud sõna või tegu see, mis avab kellegi südame Jumala armule. Aitab teistelgi elada Lootuse märgi all.
PALVE: Issand, anna meile julgust ja tarkust elada nii, et meie elu räägiks Sinu headusest. Aita meil mitte häbeneda evangeeliumi, vaid jagada seda teistega armastuses ja rahus. Tee meist valgus seal, kus on pimedus, ja lootus seal, kus on hirm. Aamen.
