Johannese rõõmusõnum 12:35, 36, 46: Jeesus ütles neile: „Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb. Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.“ Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest. Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.“ Aamen.
Toomas Paul on palunud oma kaunis raamatus „Sinu tahtmine sündigu“: „Jumal, jääb vaid loota, et Sina ei jäta plikasesse pimedusse! Anna armu, et võiksin otsida Sind, kuni Sa oled leitav. Issand, heida armu, et mu viimane samm oleks astumine Sinu valgusesse!“
Ilusad soovid, igatsused, sügavad palved. Igatsus valguse järele. Kas seda on ka meis? Või muretseme vaid maiste asjade pärast Teame küll, et kõik siin on ajutine ja et ei saa me midagi siit kaasa võtta, aga lükkame jääva järele igatsemise ehk olematusse homsesse, mattume maiste murede alla nii, et selle kõige alla valgust enam ei paista.
Äkki arvame, et jumaliku valgusega on nagu maisega, et see on alati meie käeulatuses, stepslivajutuses, kardina liigutamises? Kas oleme mõelnud, kui kohutavalt kõnekas on see, mida vallutajad püüavad praegu teha, pommitades Ukrainas elektrijaamu? Külmal ajal püütakse võimalikult paljudelt võtta valgus ja soojus. Paljud selles riigis seal teavad, et valgus ei pruugi alati olla meie käeulatuses. Aga sama on ka vaimse, jumaliku valgusega. Jeesus ütles kord oma kuulajatele: „Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.“
Meie esivanemad teadsid, et päevavalgus pole päevitamiseks, rannas lebamiseks, vaid töötegemiseks. Eriti aegades, kui päevad on lühikesed ja ööd pikad. Valgust kasutati töötegemiseks. Jeesus ütles: „Käige, kuni teil valgus on!“
Mida tähendab olla kristlane? Kas vaid mingitesse asjadesse uskumist, mingite lausete peale noogutamist, mõne põhimõtte omaksvõtmist? Kindlasti ka seda, kuid mitte ainult. Jeesus ei ütle: „Nautige valgust, päevitage ennast juuniks pruuniks, lebage valguses.“ Ei, Ta ütleb: „Käige valguses, kuni teil valgust on!“ Armastage, hoolige, olge tähelepanelikud, andestage, tehke oma tööd, täitke oma ülesandeid nii hästi kui vähegi võimalik ja nii kaua, kui see on võimalik. Ärge muutuge ükskõikseteks. Ärge suurendage oma kurjuse ja kohtmõistmistega, andeksandmatuse ja tagarääkimiste, haigettegemiste ja ükskõiksusega pimedust. Ärge vähendage valgust.
I Johannese kirjas on seesama, mida Jeesus siin Johannese evangeeliumis ütleb, selgelt kirjas. Kui Jeesus ütles: „Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb,“ siis Johannes lisab: „Kes ütleb enese olevat valguses, ja vihkab oma venda, on siiani pimeduses. Kes armastab oma venda, see püsib valguses ja ta ei ole pahanduseks. Kes aga vihkab oma venda, see on pimeduses ja kõnnib pimeduses ega tea, kuhu ta läheb, sest pimedus on sõgestanud tema silmad.“
Käige valguses! Ärge raisake päeva. Kasutage päeva avatud silmade ja südamega, avatud meeltega elades. Meie meeled vajavad ka parandamist. Paastuajal kõneldakse sellese enam kui tavaliselt – meeleparandamisest. Rikkiläinud meeltega elu on poolik elu, elutu elu. See on ka päevalguses pimedusest sõgestunud silmadega kobamine, enda äralöömine, haigetsaamine ja haigettegemine. See on rõõmutu vaevaline elu. Selleks pole Jumal meid loonud. Tema tahab meile parimat, aga ta saab selle anda meile vaid siis, kui oleme valmis seda vastu võtma.
Jeesus ütles: „Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.“
Jeesus ütles, et meil on võimalik sündida valguse lasteks. Me ei pea enam ootama üksikuid valgusehetki, igatsema pikemaid päevi. Võime sündida valguse lasteks, saada nendeks, kes oma Taevase Isa igavest valgust jagavad paljudele. Saame kasutada valgust avatud meelte ja puhta südamega. Puhas süda mahutab ääretult palju valgust.
Doris Kareva on kirjutanud:
Kes valguses elab, ei vanu.
Kes kuulub kõiksusse,
kõigile jagub, ei kulu.
Ta on nagu kivi,
mis laseb end lainetel lihvida.
Ta on nagu peegel,
millele päikene paistab:
valgus, mis ei heida varju,
tuli, mis ei põleta.
Lõpetan Saksa luterliku kiriku märtri Dietrich Bonhoefferi palvega. See mees julges kord väga pimedatel aegadel hakata vastu Adolf Hitleri kohutavale süsteemile. Ta hukati pisut enne sõja lõppu, aga tänu temale ja paljudele temasugustele ei pea Saksa luterlik kirik ajalukku vaadates oma silmi maha lööma. Jah, armastus ajab kartuse välja ja valgusega täidetu ei pea kartma pimedust.
„Armas taevane Isa, ma hüüan Su poole! Aita mul palvetada ja koguda mõtteid Su ees; juhi Sina ise mu mõtteid. Minus on pimedust, aga Sina lõid valguse; ma olen üksildane, aga Sina ei jäta mind maha; ma olen nõrk, kuid abi mulle tuleb Sinult; ma olen rahutu, aga Sinu juures on rahu; minus on kibestumist, aga Sinus kannatlikkust; ma ei mõista alati Su teid, aga Sina tunned alati minu teed.“
(Foto: Sven Tupits)
