„Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: „Olge rõõmsad!“ Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänu-ütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses“ (Fl 4:4–6).
„Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu.
Ma tahan olla õnnelik, just täna ja just praegu.“
Nii on kord kirjutanud Hando Runnel. Samas tundub, et olla õnnelik just täna ja just praegu saab olla ka siis, kui me suudame oma elust meenutada ilusaid hetki: kuldseid aegu, säravaid silmapilke, häid inimesi ja Jumala lõputut headust.
Lõikustänupühal ja sellele järgneval nädalal on meil mõistlik mõelda end õnnelikuks – koguda oma mõtetes kokku kõike sellist, mis muudab meid muretuteks, leebeteks ja tänulikeks.
Paljud ei taha muutuda muretuteks, leebeteks ja tänulikeks. Tahaks rohkem raha ja asju ja parema koha eest siin päikese all peab pidevalt võitlema. Viivi Luike osundades „Tahavad vaesed inimesed täna rikkaks saada selleks, et raha tuulde pilduda. Kes sellest on maigu suhu saanud, see enam pildumata ei jäta, sest pildumine on magus.“ Ta lisab, et tegelikult on see raha tuuldeloopimise ja asjade minemaviskamise aeg juba läbi, ja võib-olla teevad seda veel ainult rikkaks saanud vaesed, kuid ta tõdeb, et Eestis on peaaegu kõik rikkad endised vaesed.
Tõsi, kui me natukenegi mõtleme, veidigi võrdleme ausalt, maailmas pisutki ringi vaatame, siis taipame peagi, et me oleme rikkad ja võiksime olla tänulikud ja leebed rikkad, kes ei loobi raha tuulde, ei viska ära töökorras asju, kasutamiskõlblikke riideid. Olla need, kes sirutavad abivajajatele käe ja jagavad oma rikkusest neile, kellel on puudust. Olla need, kes muudavad teiste elu rikkamaks, elamisväärsemaks.
2. sajandi alguses on kristlik apologeet Aristhedes kirjutanud kristlastest: „Nad annavad Issandale tänu igal hommikul ja päeva igal tunnil söögi ja joogi ja iga õnnistuse eest.“ Kas ta kirjutab ka meist?
„Ärge muretsege,“ kirjutab oma väikesest vangikongist Paulus, ja lisab: „Issand on lähedal.“ Jah, Tema on alati olnud lähedal, on õnnistanud ja hoidnud. Tema lähedus kingib meile imelise väärtuse! Tema, kes on andnud meile kõik hea ja on kandnud meid kõigest imeliselt läbi, on lähedal. Oli lähedal kord olnud või ka praegustes kuldsetes aegades ja ka siis, kui vajasime lohutust ja jaksu. On lähedal ka täna ja praegu ning homme ja igavesti. Meil on põhjust tänulikkuseks.
PALVE: Tänu Sulle, Sa Looja, Lunastaja ja Lohutaja – armuline kolmainu Jumal, Su lõputu helduse ja armu eest! Oled meile kinkinud ääretult heldelt. Anna andeks, kui oleme olnud pimedad, kurdid, ükskõiksed. Anna andeks, kui me pole mõistnud, kui palju on meil olnud ja on põhjust tänulikkuseks. Võta vastu meie tänu, tervenda meid, et võiksime olla need, kelle muretsemised muutuvad tänamisteks ja kelle tänulikkus ei saa iial otsa. Aamen.
