Nädala mõte

Jh 6:35: „Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi“.“ Aamen.

Nii Jeesus kord ütles. Toitis tuhandeid vaid mõne kala ja leivaga ja seejärel ütleski nii. Ütles neile, kes ehk vaatasid Ta kätele ja ootasid veel mingit imet. Mõned ehk ootasid, et Jeesus jääbki nii tegema ja kui Temast saaks nende kuningas, oleks neil kõht alati täis. Mõni mõtlebki vaid sellest, kuidas saaks kõhu täis. Teine teab, et sul võib olla toitu täis kõht, asju täis tuba ja rikkalikult raha, aga su hing võib olla lõpmata tühi ja sinu janu hingerahu ja armastuse järele on väljakannatamatult suur. Paljud teavad, et hingetühjust ei saa täita asjadega ega isegi mitte inimestega. Kui püüad seda, siis varem või hiljem jõuad tühjuse või meeleheiteni.

Nemad seal mäenõlval tunnevad ennast hästi. Küllap olid nüüd paljude pilgud suunatud Jeesuse kätele. Ta oli tõstnud oma käed mõne leiva ja kala üle ja sellest, mis siis sündis, said tuhanded toidetud. Põnev! Mida Ta meile veel teeb? Mida Ta meile veel annab? Äkki saame ka uued riided! Äkki Ta ravib oma kätepuudutusega kõik meie haigused! Aga Jeesus ootas vist hoopis midagi muud. Küllap seda, et nad tuleksid Tema juurde ja usuksid Temasse ja usaldaksid Teda. Mitte ainult selleks, et toit nende laualt ei lõpeks ja nende tervis saaks hetkeks korda, vaid Ta soovis ka seda, et nad ei peaks enam otsima kedagi teist peale Tema. Et nad ei peaks nagu karjase poolt maha jäetud õnnetud lambad jooksma end jõuetuks, otsides abi sealt, kust seda ei leia.

Aga täna. Kas täna on teisiti? Vaevalt. Kui paljud usklikud jooksevad oma hädades kõikjale mujale ja unustavad Tõelise Eluleiva. Ja nende nälg ja janu ei lõpe. Üks häda asendub teisega, üks haigus teisega, üks hirm teisega.

Jeesus juhatab meid sinna, kus see nõiaring lõpeb. Ta kutsub meid enese juurde. Ta ütleb täna ka meile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.“

Me saame tulla Tema juurde. Paljud meist saavad selle rahutu maailma keskelt tulla Tema kotta ja võivad kuulda siin ka täna Tema hämmastavat kutset: „Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud. Ma annan teile hingamist! Tulge, sest kõik on valmis!“ Sellised on Jumala Poja sõnad. Ja needki, kes enam tulla ei suuda, ei pea kurvastama. Kutsuge vaimulik ja saage osa Eluleivast.

Tänu olgu Jumalale selle võimaluse eest! Nii lihtsaks on Tema selle meile teinud. On laud, millelt saame vastu võtta armu. On leib, milles on elu. On karikas, millest saame vastu võtta Tema lõputut armastust.

PALVE: Issand, tänu Sulle Sinu imelise armu eest! Sina oled Eluleib. Täida meid igatsusega, mis juhib meid ikka Sinu juurde. Aita, et me taipaksime, kui oleme Sinust kaugenenud. Täida meid oma armuga. Aita meie armsaid, meie kirikut, meie maad ja rahvast. Ära jäta meid maha, ära tüdi meist ära, vaid kutsu meid ikka oma lõputu armu juurde. Aamen.

*

(Foto: Sven Tupits)