„Ja Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda ta ise tahtis, ja need tulid tema juurde. Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama.“ (Mk 3:13–14)
Eilne pühapäev kirikuaastas kannab nimetust „Apostlite pühapäev“ ja selle juhtmõtteks on lause „Issanda teenistuses“. Hiljuti lugesin üht lugu, mis selle pühapäeva mõtte minu arvates hästi kokku võtab.
„Kõrge vaimulik oli külas tuttaval lossihärral. Jalutades pärast rikkalikku lõunasööki kaunis lossiaias, õhkas vaimulik: „Imeline on sinu kätetöö, Issand! Millise ilu oled sa meile hingekosutuseks ja imetlemiseks andnud!“Aednik, kes seda kuulma juhtus, tähendas muiates: „Oleksite te, püha isa, seda kätetööd möödunud aastal näinud, kui aednikku polnud ja selle aia eest hoolitses Issand üksi!“ („Õpetajat otsimas“ lk 242.)
Eilseks pühapäevaks antud evangeeliumitekst kõneles sellest, kuidas Jeesus valib endale 12 apostlit selleks, et saata nad kuulutama – kuulutama jumalasõna, evangeeliumi. Too meie loo usin aednik ütles välja selle, millest tahab meile kõnelda apostlite pühapäev. Jumal ei tegutse maa peal üksi, vaid vajab kaastöölisi inimeste hulgast. Vajab neid, kes kuulutaksid sõnadega Tema rõõmusõnumit ja vägevust, headust, armu ja halastust. Kuid Ta vajab ka neid ja ehk isegi palju rohkem neid, kes kuulutavad Tema armu ja imesid oma tegudega, oma eluga.
Liiga palju on maailmas tühje sõnu ja tühiseid lubadusi, nõnda et paljud inimesed on lakanud sõnadesse uskumast. Sageli on selleks, et sõna jõuaks südameni, vaja seda südant esmalt puudutada teoga. Tegu, mis aitab nähtavaks muuta Jumala ligiolu, Tema väge ja armu, võib eemaldada katte silmadelt ja panna mõtlema ning Jumalat otsima. Tegu võib eemaldada kalkusekihi südamelt ja muuta selle vastuvõtlikuks evangeeliumisõnale. Küllap suutis Jumal tolle meie loo aedniku kätetöö abil panna ennast ülistama mitte ainult tolle vaimuliku, vaid veel paljud, kes selles aias jalutasid. Ülistama ilu kaudu, mille Jumal oli kinkinud ja mille aedniku usin töö oli nähtavale toonud. Ehk juhtis tolle aedniku töö viljade nägemine nii mitmedki tollesse pühakotta, kus see vaimulik pühapäevahommikul rõõmusõnumit kuulutas.
Jeesus valis kord endale abiliseks 12 meest, keda ta nimetas apostliteks. Kuid Jumal vajab oma riigi ehitamise töös rohkem abilisi, ta vajab appi igaüht, kes on Teda tundma õppinud ja Tema oma Jumalaks tunnistanud. Ta vajab igaüht meie hulgast – meie võimeid, talente, pühendumust. Me kõik oleme kutsutud selle riigi tööle, kutsutud alates sellest hetkest, kui oleme ristimises vastu võetud Jumala rahva hulka. Öeldes leeripäeval oma jah-sõna, kinnitame, et oleme selle kutse ka vastu võtnud.
Mõelgem siis sellele, kuidas oleme oma sõnade ja tegudega, terve oma eluga kuulutanud rõõmusõnumit Jumalast, Tema vägevusest, Tema armust ja halastusest. Mõelgem, kuidas saaksime seda veelgi teha, muuta oma elu aiaks, mis ei paku rõõmu ja hingekosutust mitte ainult meile endile, vaid teistelgi.
