„Sest Su heldus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest“ (Ps 86:13).
Eks ikka ole vaieldud imede võimalikkuse üle, kord neid vastandades nn loodusseadustele, kord jälle püüdes neid kokku sobitada. Viimasel paarisajal aastal on pandud kahtluse alla kõik pühakirjas räägitu ja samas on hakatud nüüd nii mõnestki radikaalsest ja eitavast väitest taanduma.
Ega Jeesuse imetegusid olegi kerge ajaloolise tõsiasjana vastu võtta. Meile on jäänud päranduseks vaid neli evangeeliumi, mis aga ühemõtteliselt Jeesuse tehtud imetegusid tunnistavad. Tihti on juttu sellestki, et nende imetegude juures oli hulk tunnistajaid. Iga jutustus on paratamatult edasi antud läbi jutustajate silmade ja tunnetuse. See, mida Jeesusest ja Jeesuse kohta räägitakse, on Tema õpilaste usutunnistus.
Märkimisväärne on see, et tehtud imed ei tekita pühakirjas kelleski mingit kahtlust. Igatahes tugineb kristlik õpetus surma võitmisest Jumala tõotusetele ja Jeesuse ülestõusmisele, mitte laboris tehtud katsete tulemusele, mida innukad ratsionalistid saavad alati seada kahtluse alla, kui need ei sobi hetkel valitseva teadusliku arusaamaga.
Meie „surmad“ võivad olla vaimsed, emotsionaalsed, sotsiaalsed: läbipõlemine, depressioon, üksildus. Jeesuse puudutus toob elu ka sinna, kus kõik tundub juba lõplikult tardunud ja inimene võib kahelda elu mõttekuses üldse.
Üks hooldekodu töötaja rääkis mulle, et ta oli aastaid hoolitsenud teiste eest. Pingeline töö väikese palgaga. Selle aja sees ta kaotas ise oma lähedase, tal olid olnud suured rahalised raskused ja ta tundis, et tema elu on justkui surnud, päevad möödusid ilma rõõmu ja lootuseta.
Ühel päeval tuli hooldekodusse üks uus elanik, kes oli ise veel üsna krapsakas ja suhtlemisaldis. Ta pani tähele, et naine, kes teda ja teisi asukaid toetab, on kuidagi väsinud ja tülpinud. Juttu ajades sai ta aimu hooldaja olukorrast ja ütles siis talle: „Ma palvetan nüüd su eest iga päev.“ Nii polnud keegi kunagi öelnud. Ise polnud ta samuti kunagi teadlikult palvetanud ja usuga seos puudus samuti täielikult. Aga naise öeldu oli midagi, mis tasapisi hakkas seda hooldajat toetama. Me ei paku üle, öeldes, et sel hetkel Jeesus „puudutas kanderaami“ ja tõi elu tagasi sinna, kus olid juba pikemat aega valitsenud vaid väsimus ja tühjusetunne.
PALVE: Jeesus, ole meie ligi, kui surma ja kurjuse jõud meid ründavad. Julgusta ja kingi uut jõudu kõigile heitunutele, murelikele, kannatajatele ja leinajaile. Aita meil eluraskustes oma pilgud Sinu poole tõsta ja alati Sinu halastusele ja armastusele loota. Aamen.
