„Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle! Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Issand vajab neid.“ Ta läkitab nad peatselt tagasi.“ Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud: „Ütelge Siioni tütrele: „Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.““ Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud: tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna. Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale. Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!““ (Mt 21:1–9).
Advendiaeg – Kristuse tuleku ootuse aeg. Violetsed altarikatted kõnelevad meeleparandusest, soovitusest oma elu korda seada nii, et märkaksime Tema tulekut, taipaksime, mida teha selleks, et kuningate Kuningat vastu võtta. Advendiaeg – see on jõulueelne neljanädalane paastuaeg, südamete, hingede puhastamise aeg, et need saaksid jõuluajas täituda puhta, siira rõõmuga.
Advendiaeg – Kristuse tulemise ootuse aeg.
Kristuse kolm tulemist. Tema esimene tulek sellesse maailma – see, millest kõnelevad jõuluevangeeliumi tekstid. Jeesus – Jumala Poeg – sünnib neitsi Maarjast. Jumal tuleb inimesena sellesse maailma. Tema sünnist kõneldes ütleb evangelist Luukas: neil – sünnitaval Maarjal ja Joosepil, Maarja kihlatul, ja sündival Jeesusel – ei olnud muud ruumi majas. Nad saadeti loomadele mõeldud majaossa. Teine evangelist ütleb Jeesusest: „Ta tuli omade juurde, aga omad ei võtnud Teda vastu, aga kõigile, kes Ta vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks.“
Tema kolmas tulemine. Jeesus tõotab siit minnes, et Ta tuleb taas, kuid siis tuleb Ta suures väes ja aus. Ta tuleb lõpuaja kuningana, kohtumõistjana. On aga veel üks tulemine. Tema teine tulemine. Jeesus ütleb: „Ma seisan ukse taga ja koputan.“ Jumala Poja, Lunastaja tulek meie ellu, Tema saamine meie elu Isandaks. Kas igatseme seda või loodame vargsi, et Ta veel ei tuleks; et Ta veel laseks meil elada nii, nagu meile meeldib? Palume küll päevast päeva: „Sinu tahtmine sündigu, Jumal,“ kuid lisame vaikselt: „Sinu tahtmine sündigu minu elus – kunagi hiljem.“ Palume, et Ta laseks meil täna elada nagu need, kes ei usu Tema tagasitulemist, ei suuda uskuda seda, et öö on möödumas ja päev – Issanda kirgas päev – on algamas.
Jeesuse sissesõiduga Jeruusalemma algas Jumala Poja maise elu lõpuosa – kannatamise ja surma osa. Paasapühade lähenemise tõttu kihas Jeruusalemm ja selle ümbrus palveränduritest. Pealinnast kuni 30 km ümbruses elava d juudi mehed olid kohustatud paasapühadeks kogunema Jeruusalemma. Väga palju oli tulijaid ka kaugemalt. Iga juudi igatsus oli vähemalt kord elus paasapühadel olla Jeruusalemmas ja tuua seal templis ohvriks üks paasatall. Paasaajal meenutasid kokkutulnud oma esivanemate imelist väljarändu Egiptuse orjusest ja ootasid suure igatsusega Messia – Päästja – tulekut. Okupeeritud riigi rahvas igatses seda väga. Vanas Testamendis on palju ennustusi Messia, Päästja tulekust ja paljud Jeesuse-aegsed juudid tundsid oma pühakirja hästi ja lootsid väga, et need täituvad. Paasapühadel elustus templi linnas Jeruusalemmas erilise jõuga see lootus, et Jumala Messias – võitu – tuleb ja vabastab Iisraeli rahva tema rõhujatest. Ja siis ühel päeval sisenes sellesse ootusärevasse linna Jeesus, ratsutades eeslil nii nagu muistse aja kuningad. Ta oli surnuist äratanud Laatsaruse. Maarja oli Teda salvinud. Ja siis Ta tuleb Õlimäelt, ilmutuse mäelt, just sealt, kust oodati Messia – salvitu – ilmumist.
Matteus kirjutab: „Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle! Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.““
Jumal juhib oma kindla käega ka neid asju, mis paljude inimeste ja ehk ka meie meelest on vaid juhuslikud kokkusattumised.
Jeesus ja Tema jüngrid lähenevad Jeruusalemmale Jeeriko poolt. Merepinnast 830 meetrit kõrge Õlimägi paikneb Jeruusaemmast ida pool. Õlimäge ja Jeruusalemma lahutab vaid Kidroni org. Kohe teisel pool orgu asetseb tempel ja linn. Betfagest saatis Jeesus kaks oma jüngritest naaberkülasse tooma ratsutamiseks kõlblikku looma. See loom pidi aga vastama täpsetele tingimustele. Eesel pidi olema selline, kelle seljas enne Jeesust mitte ükski inimene ei ole veel istunud. Ka seaduselaeka transportimiseks kohtumõistjate ajal kasutati uut vankrit ja loomi, kelle peale polnud varem iket pandud.
Kui nende loomade omanik püüab eesli laenamist takistada, tuleb talle öelda vaid kaks lühikest lauset: „Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.“
Jeesus on selles eeslite omanikus kindel. Ta teab, et sellele inimesele piisab tema lubadusest. Ta usub ja usaldab teda. Kas ka meid? Kas Ta tahab meilt midagi või on loobunud, sest Ta teab, et meie usk ja usaldus on nii väikesed, et me pole Tema käsutusse suurt midagi valmis andma kõigest sellest, mida Tema on meile kinkinud?
Jumal valis välja ühe eesli. Jumal kasutas eeslit. Tal oli seda lihtsat looma vaja, et täita oma tahe. Niisamuti tahab ta ehk kasutada ka meid ja seda, mis meie meelest meile kuulub. Targad taipavad, et meil pole midagi. Meile on kingitud elu ja mitte midagi sellest, mis meil on, ei jää meie omaks. Kõik on antud laenuks. Jumal võib meilegi öelda, et Ta vajab oma tahte elluviimiseks midagi, mis on meile laenuks antud: Ta võib vajada meie aega, oskusi, raha, autot, kodu. Ka kurat tahab meilt midagi, aga kui ta selle saab, siis on see igavesti läinud. Jumal võtab selleks, et anda, ja aeg-ajalt on Tema võtmised selleks, et vaadata, mis on meie südames.
Jumal oli välja valinud ühe eesli, kellel sai osaks täita väga suur ülesanne. Sellele loole mõeldes me edaspidi ehk ei solvu, kui meile öeldakse, et me oleme täielikud eeslid. Mina olen küll parema meelega täielik eesel, kelle Jumal on välja valinud täitma Tema imelist tahet, kui rumal ja tõrges inimene, kes ei taipa oma ainukordset kohta selles elus ja Jumala plaanis.
550 aastat enne seda, mis toimub Õlimäel, oli prohvet Sakaria ennustanud ühest eeslist, kelle Jumal on välja valinud oma tahte täitmiseks. Nii nagu Jumal valis eesli, valib ta ka meid. Tema teab meist enne seda, kui sellesse maailma sünnime, enne meie elu algust meie emaüsas. Ja veel: Johannese rõõmusõnumis ütleb Jeesus oma jüngritele: „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.“ Paulus kirjutab kirjas efeslastele: „Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.“ Meid pole valitud mitte ainult õnnistuseks, vaid teenimiseks. Kõigi meiega on Jumalal oma plaan.
Jeesus vajab eeslit, keda pole enne kasutatud millekski muuks. Et olla Jumala jaoks kasutamiskõlblik, tuleb meil võtta aega maailmast eraldumiseks. Teises kirjas Timoteosele: „Kui nüüd keegi end puhastab neist vigadest, siis ta saab auliseks astjaks, pühitsetuks ja peremehele kasulikuks, valmiks igale heale teole.“ On vajalik end valmistada selleks, et olla Jumalale kasutamiskõlblik ja kanda häid vilju.
Matteus kirjutab: „Nad tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.“
Eesel valmistati selleks ette, et Issand saaks seda kasutada.
Õpilane küsis kord õpetajalt, mida saab inimene ise teha selleks, et saada valgustatud. Õpetaja ütles, et iseenda valgustatuse saavutamiseks saab inimene ise teha sama palju kui päikese tõusmiseks. Õpilane imestas ja küsis, miks räägib siis õpetaja sellest, kui väga on vajalik, et me loeksime regulaarselt pühakirja, palvetaksime, mõtiskleksime, võtaksime osa jumalateenistustest ja teeksime head, kui enda valgustatuse saavutamiseks saame teha sama vähe kui päikese tõusmiseks. Õpetaja naeratas ja vastas: „Kõike seda tuleb meil teha selleks, et siis, kui päike tõuseb, me seda maha ei magaks.“ Meilgi tuleb end ja oma armsaid ette valmistada samaks. Vanemate, vanavanemate, ristivanemate või sõpradena tuleb meil oma lapsi ja lapselapsi, ristilapsi ja sõpru ette valmistada selleks, et Jumal saaks neid kasutada.
Võtta tasuks eesli alandlik osa. Milline on selle eesli osa? Viia Jeesust lühikese vahemaa edasi, sinna, kus on inimesed, ja aidata Tal olla nii, et nemad Teda näeksid. Meil on ehk analoogne osa Jumala plaanis: Tõsta Jumalat kõrgeks, olles ise Tema alandlikud teenrid. Muuta Teda maailmale nähtavamaks: murest murtute juurde, lootuse kaotanute keskele, igatsevate hingede lähedusse.
Mäejutluses hoiatab meid Jeesus, et me ei saaks selliseks kui need religioossed inimesed, kes teevad oma häid tegusid selleks, et teised inimesed neid näeksid. Need head teod, milleks Jumal on meid valmistanud, on heateod, mis toovad au Issanda nimele. Nii nagu see välja valitud eesel, peaksime ka meie olema rahul oma alandliku rolliga Kõigeväelise Jumala plaanis.
Jeesus valib eesli. Miks eesli? Miks selle üsna väikese, kapriisse, jonnaka ja üpris väikest koormat kanda suutva looma? Miks kasutab ta just eeslit oma kõige triumfaalsemal hetkel keset suuri rahvahulki? Miks ei kasutanud ta valget sõjaratsut? Miks ei soovinud ta istuda kõrgustes võimsa kaameli kahe kaitsva küüru vahel? Tema valis eesli. Sina ja minagi ei pruugi sarnaneda ei sihvakale sitkele sõjaratsule või ränkraskeid koormaid kanda suutvale ja ääretult kannatlikule ja vastupidavale kaamelile. Sa ehk pole kunagi osanud arvata, et ka sinul võiks olla mingi tähtis osa Jumala suures plaanis. Vaata eeslile ja sa ehk mõistad, et igal meist on oma suur ja kordumatu ülesanne Suure Jumala suures plaanis. Tema on meid välja valinud ja valmistanud. Et seda ülesannet täita, vajame me meeleparandust, aegu, mil väljume selle maailma kuradirattast, otsime Jumala pühitsust.
„Ennäe, sinu Kuningas tuleb sulle!“ Mitte sina ei otsi Teda, vaid Tema otsib sind ja tuleb su juurde. Mitte inimene ei pea tungima läbi paljude ponnistuste Jumalani, vaid Jumal tuleb inimese juurde. Ristiusu erakordne sõnum on see, et Jumal ise on Jeesuses Kristuses tulnud meie juurde ja lepitanud maailma enesega.
„Ennäe, su Kuningas tuleb sulle tasane.“ „Tasane“ tähendab Piibli keeles sellist inimest, kes ei aseta oma lootust mitte iseendale ja oma jõule ning võimetele, vaid ainuüksi Jumalale. Tasaseid kiitis Jeesus õndsaks oma Mäejutluses. Tasaseks nimetas Jeesus ka ennast. Jeesus ei tulnud mitte valitsema, vaid teenima. Ta ei tulnud kohut mõistma, vaid päästma, ja sedagi teeb ta tasasel viisil. „Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja veel suitsetavat tahti tema ei kustuta.“ Tema on see kuningas, kelle juurde julgevad tulla kõik, ka vaevatud ja koormatud. Julgevad tulla ka kõige armetumad, kelle käed ja hinged on täis tühjust. Jumal ei jää ootama, millal meie ületame selle tohutu suure vahemaa, mis lahutab pattulangenud inimest tema Loojast. Tema on selle vahemaa juba ületanud oma Pojas Jeesuses Kristuses, kes ütleb: „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga.“ Nii sünnib ka täna pühal õhtusöömaajal.“
„Ütelge Siioni tütrele: „Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane.““ Siioni tütar on Jumala linn ja sümboliseerib kogu jumalarahvast.
„Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrges!““ Ka meie kogudus tervitab oma kuningat. Ka meie laulame oma jumalateenistusel just sellest kirjakohast pärit sõnadega: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrges!“
Advendiaeg – ettevalmistusaeg Kuninga saabumiseks.
„Vaata, sinu kuningas tuleb sulle!“ Kas taipame, et Ta tuleb? Tuleb oma sõnas ja sakramendis, et täita meid oma valgusega, et kinkida meile oma armastust.
Ühelt usklikult teadlaselt küsiti kord, mida see tark mees arvab Jeesus Kristusest. Mees vastas, et tema jaoks on palju olulisem hoopis see, mida Jeesus temast endast arvab. Jah, see on tõesti palju tähtsam, sest sellest sõltub ka see, kas Ta usaldab meie kätte midagi olulist; kas Ta tahab meilt midagi oma riigi levikuks, hukkaminevate päästmiseks. Kas tahame selles alanud advendiajas liikuda tasapisi, pisitasa Jumalale lähemale?
Pisut liigvara lahkunud andekas muusik Riho Sibul, keda täna siit teele saadame, laulis üht ilusat laulu tulemisest. Sõnad Vladislav Koržetsi kirjutatud.
Pisitasa, tasapisi jäätub rabajärve vesi.
Tasapisi, pisitasa kasvab järveveele lisa.
Tasa-tasa, pisi-pisi hanguvad kõik molekulid,
pisi-pisi, tasa-tasa igitahke olekuni.
Nii ka mina tasapisi, tasapisi, pisitasa
tulen sinu juurde isa, tasa-tasa, pisi-pisi.
Kas tunneme täna Issanda, eluandja tulemist nii, nagu kirjutab Tema tulemisest Rabindranath Tagore?
„Ma ei tea, kui kaugest ajast saadik oled alati tulemas lähemale kohtama mind. /---/ Mitmelgi hommikul ja õhtul on kuuldud Su samme ja Su käskjalg on tulnud mu südamesse ja kutsunud mind salaja. /---/ Ma ei tea, miks täna on mu elu üleni erk ja võbiseva rõõmu tunne läbib mu südant. On, nagu tulnuks aeg lõpetada töö, ja ma tunnen õhus Su sulni päralolu nõrka lõhna.“
PALVE: Me kuningas ja Issand, me täname Sind, et Sina tulid ja täitsid meid oma armuga, katsid laua ja kutsusid meid. Aita meid elada kuninga lastena ikka ja alati Sinu valguses.
(Foto: Sven Tupits)
