Koguduse lood

Pidu meie õuel (loe: koguduses)! Õpetaja JAAN TAMMSALU on ikka ja jälle kantslist rõhutanud, et Jumalale tuleb pakkuda parimat ning praegu tundub tõesti, et see läheb taas korda – seekord meeskoori loomise näol. Tallinna Jaani kiriku meeskoori paneb septembris kokku koorijuht PEETER PERENS.

Esimene kokkusaamine on 12. septembril kell 18 Tallinna Jaani kirikus ja kandidaadid peavad siis olema valmis klaveri juures ettelaulmiseks. Kõigil soovijatel palume endast ette teada anda meiliaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Koorijuht Peeter Perens räägib allolevas intervjuus oma plaanidest Tallinna Jaani koguduse meeskoori loomisel.

KUST TULEVAD SELLISED MÕTTED JA IMPULSID, ET TEEKS JAANI KOGUDUSSE VÕIMSA MEESANSAMBLI VÕI -KOORI?

See, kui võimsaks see kujuneb, selgub tulevikus. Muusikul on lihtsalt soov muusikat teha. Ma olen oma elus üsna pikka aega meeskooridega tegelenud ja kuna vaimulikku muusikat on saanud võib-olla suhteliselt vähem laulda, siis tundus mõistlik ja hea plaan just oma kodukoguduse poole pöörduda.

SEE TÄHENDAB, ET TE OLETE TALLINNA JAANI KOGUDUSE LIIGE?

On küll nii, jah.

KURADIL JA KIRIKUL ON PALJU SARNAST SELLES, ET KUI JUBA VÄIKE NÄPP ANDA, VÕTAB KOGU KÄE, KUI MITTE TERVE ELU. KAS TE TULETE, ET JÄÄDA MEESTELAULUGA TEGELEMA JAANI KIRIKUS?

Sõltub, kuidas hakkab minema. Kui praeguses maailmas ringi vaadata ja üleüldse meestelaulu peale mõelda, siis tundub, et see peab olema mõnevõrra hull, kes hakkab uut koori looma. Aga eks neid hulle ole maailmas ikka ka vaja.

KOROONAAEG ON, NAGU TA ON: MASKID ETTE, MASKID MAHA JA SIIS JÄLLE SORDIINIKS SUU ETTE TAGASI. KAS KOORILAULUGA ÜLDSE ON PRAEGU MÕTET TEGELEDA?

Mina arvan seda, et me kõik ju vaktsineerime ennast. Kui me oleme vaktsineeritud, siis ei saa viirus levida – ükskõik kas me tegeleme koorilaulu või kettagolfiga. Elementaarne.

MIS ON JAANI KIRIKU MEESANSAMBLI VÕI -KOORI EESMÄRGID?

Ma arvan, et seda võib julgelt ikkagi meeskooriks nimetada, isegi kui alustame väiksema koosseisuga. Koori mõiste on üsna veniv, kuigi öeldakse, et koori miinimum võiks olla 16 või 12 lauljat. Kuid ka meesansamblit võib tänapäeval väikeseks kooriks nimetada – nii et nimetustega pole vaja eriti trikitada.

Koori eesmärk on laulda sellist muusikat, mis tundub endale huvitav, avastada peamiselt vaimulikku, aga miks mitte ka ilmalikku muusikat ja püüda seda hästi teha. Koor olgu pigem väike, aga hea.

KAS ON LOOTUST, ET MEHED HAKKAVAD TEENISTUSTEL LAULMA?

Ma arvan, et see ongi esimene eesmärk. Iga muusik tahab ennast väljendada, oma muusikat kellegagi jagada. Minu arvates on see suurepärane võimalus, kui meil on privileeg võtta oma muusikaga osa Jaani koguduse teenistusest. See on väga austusväärne ja suurepärane väljund, mida me väga tahaksime kasutada.

KAS ON KA EESKUJUSID? KUNAGI TEGUTSES SIINSAMAS KIRIKUS NÄITEKS ENDEL KINK, KES TEGELES KA MEESTELAULUGA. JA KAS PRAEGU KUSKIL KIRIKUTES ON MEESKOORE?

Ma pean tunnistama, et ei ole ennast veel jõudnud väga kurssi viia selle maastikuga. Tean, et minu väga hea kolleeg IMBI LAAS on teinud aastaid Nõmme Rahu kirikus meeskoori, mis minu andmetel kahjuks enam ei tegutse. Kummardan tema töö ees! Euroopas on kindlasti kirikutes tegutsemas meeskoore: Saksamaal suuremaid ja mujal ehk väiksemaid. Aga Eestis ma ei teagi – see ei tähenda, et neid ei oleks, ilmselt on see lihtsalt minu piiratud silmaringi küsimus.

KAS ON TAHTMIST JA JULGUST VEEL SUUREMALT MÕELDA? KAS TEISTESSE KIRIKUTESSE LAULMA JÕUDA? KRISTLIKELE LAULUPIDUDELE? VÕI MUUTUDA VIIMAKS TALLINNA KRISTLIKUKS MEESKOORIKS, NII ET JAANI KIRIKUST SAAKS TALLINNA VAIMULIKU MEESTELAULU KANTS JA KESKUS?

Mina olen lihtsalt muusik ja ma ei mõtle sellistes kategooriates, et kas kusagil on mingi keskus või oleks palju inimesi. Minu jaoks on huvitav just muusika ja seda muusikat laulda. Kui muusika sünnib, siis inimesed tahavad seda jagada – kas nad jagavad ainult omavahel või Eestis mõnes teises toredas kirikus või kultuurimajas või Saksamaal või Argentinas ... Ma arvan, et tegelikult on kõik üks ja seesama asi. Eelduseks on ikka sündiv muusika ja enne, kui seda pole sündinud, ei ole veel millestki rääkida. Neid munejaid, kes kaagutavad enne munemist, on elus nähtud küll ja küll. Tuleks keskenduda muna munemisele, muusika sünnile. Sellest väiksest asjast ma lähtun.

SEE EI KÕLA SIISKI LIIGA VEENVALT, KUI TEADA LAULUPIDUDE TAUSTA, TEIE ROLLI SELLES.

Laulupidu on väga keeruline ja paljude hoovustega, raskesti seletatav nähtus eesti kultuuris, tänu millele me ilmselt siin praegu eesti keeles räägime. Aga kui me alustame Tallinnas lihtsalt ühe väga toreda kirikumeeskooriga, siis siin on tõukejõuks ikkagi inspireeriv muusika. Kui muusika inspireerib väheseid, siis laulab seda vähem inimesi, kui seal juures on rohkem inimesi, keda see inspireerib, siis on rohkem inimesi. Muusika võiks pakkuda rõõmu selle tegijaile, on neid siis vähe või palju.

KAS ON JUBA TEADA, MILLISE REPERTUAARIGA HAKKAB MEESKOOR RINDA PISTMA? MIS ON ESIMENE LAUL, MIDA ÕPPIMA HAKATAKSE?

On jah teada. Aga siinkohal ma ei tahaks seda täpselt välja käia. Kuna mind inspireerib praegu muusika, mida ma ei ole saanud elus teha, siis esimesena hakkame tegelema ühe 19. sajandi autoriga. Selle helilooja muusikat on Eestis lauldud, aga mitte liiga palju. Konkreetset teost ma ei ole kuulnud Eestis esitatavat. Kindlasti mujal seda on esitatud, aga võib-olla minu silmaring ei ole jällegi nii avar, ma ei ole välismaal nii palju liikunud. Aga pealkirja ja autorit ma praegu ei nimetaks – proovime selle teosega jõuda rahva ette novembri lõpus.

KES ON OODATUD MEESKOORI LAULJATEKS?

Kahtlemata ma väga ootan sellesse koori lauljaid, kellel on huvi muusika vastu, kellel on eelnev koorilaulukogemus ja kes on valmis ka iseseisva harjutamisega kooritöösse panustama.

Ootused on pigem kõrged. Eesmärk ei ole teha koori iga hinna eest, vaid eesmärk on laulda Jaani koguduse teenistusel head ja huvitavat meeskoorimuusikat, mis sobib sellele teenistusele. Kui see miskipärast ei õnnestu, no siis jääb lihtsalt katki. Loodetavasti antakse see meile siis kõrgemalt poolt andeks. Oluline on mitte olla ülbe ja mitte maalida sellest koorist pilti kui mingist maailmavallutuslikust tohutust eesmärgist. Tegemist on tagasihoidliku meestelaulu pundiga, aga eesmärk on teha seda nii hästi, kui oskame.

KAS VAJALIK ON NOODIKIRJAOSKUS?

Ma nimetaksin seda pigem võimeks iseseisvalt harjutada. Ma olen oma elus näinud küllalt isetegevuslauljaid, kellel võib-olla noodiharidust peaaegu ei ole, aga kes suudavad erinevate vahenditega ennast aidata ja ise oma partiid harjutada: kas selleks on siis mingid tehnilised vahendid või mõni sõber, kes neid aitab. Noodikirja mõistmisel on erinevaid tasandeid. Võib-olla ootaks koguduse meeskoori lauljalt lihtsalt „väga elementaarset nooditundmist“. Eelkõige on vajalik ikka iseenda aitamise võime.

KUI VANAD MEHED ON KOORI OODATUD?

Ma ei tahaks panna mingit vanusepiiri, kõik sõltub võimetest. Esimesel kokkusaamisel, mis on 12. septembril kell 18, ma kindlasti kohtuksin klaveri juures iga lauljakandidaadiga ja uuriksin tema võimeid. Paratamatult muidugi on nii, et elu teises pooles hakkavad need võimed natuke alanema, aga inimesed on väga erinevad. Nii et siin ma mingit vanusepiirangut ei tahaks välja käia.

KAS NN LUUKAMBRIPÄEVAKS TULEB LAUL ETTE VALMISTADA VÕI PIISAB, KUI HELIREDEL KÕLAVA HÄÄLEGA ÜLES-ALLA ETTE LAULDA?

Ei, heliredelist ilmselt ei piisa. Aga kes ka teab – kui seda teha väga hästi, siis võib-olla isegi piisaks. Kuid midagi ette valmistada ei ole vaja, on tarvis lihtsalt kohale tulla ja siis kõik selgub.

Ma väga soovin, et kõik need inimesed, kes planeerivad 12. septembril tulla, annaksid endast enne teada ja saadaksid Jaani koguduse meiliaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kirja, kus nad märgiksid teemareale sõna „meeskoor“ ja kirjutaksid lihtsalt vabas vormis: „Tere! Mina olen see ja see, ma olen meeskooris laulmisest huvitatud ja planeerin tulla katsetele.“ Siis meil tekib ülevaade, kui palju on tulijaid.

KAS KRISTLASEKS VÕI KINDLASTI JAANI KOGUDUSE LIIKMEKS OLEK ON SELLE MEESKOORI LAULJA PUHUL VAJALIK?

Kui mitte kristlaseks olek, siis vähemalt tolereeriv arusaam kristlusest ja austav hoiak selle suhtes on kindlasti vajalik. Suurem osa muusikast, mida me laulma hakkame, on kristliku taustaga – ma nimetaksin seda vaimulikuks muusikaks. Ka suur osa sellest muusikast, mida me nimetame ilmalikuks, on tegelikult oma olemuselt vaimulik muusika. Laulja ei pea olema Jaani koguduse liige ega pea ka üleüldse olema kiriku liige. Aga kindlasti peab omama austavat suhtumist sellesse kultuuri.

KUS JA KUI TIHTI HAKKAVAD OLEMA PROOVID?

Meil on õpetaja Jaan Tammsaluga kokkulepe, et arvatavasti hakkame proove tegema koguduse majas Lastekodu tänaval, aga esimene kogunemine on kirikus. Ma loodan väga, et vajadusel me saame ikkagi ka kirikus proovida.

Proovid hakkavad toimuma neljapäevaõhtuti kella poole seitsmest. Lõpuaega ma ei julge veel välja käia, eks see hakkab sõltuma ka koguneva koori suurusest. Nii et reeglina hakkavad proovid olema kord nädalas. Aga kui tekib vajadus, siis me ilmselt peame ka tihemini harjutama hakkama.

*

(Foto: Riina Varol)