Kui meie koguduse liige, Eesti Ajaloomuuseumi trükistekogu hoidja ENE HIIO pani kiriku lääneseinale üles näitust „Jaani kirik Tallinna linnaruumis“, siis jäi sealt üle 1870. aasta Eesti maarahva kalendri originaalmaterjal, mille ENE HIIO leidis Eesti Kirjandusmuuseumist.
Avaldame selle siin muutmata kirjapildis. Põnev lugemine, sest selgub see, kuidas kõik 150 aastat tagasi oli.
******
TALLINNA JAANI KIRIK
Ju mitu kümmend aastat oli Tallinna Eesti kogudusele Maa kirik, endine Rae kabel, kitsaks läinud, seepärast hakkas kogudus ülema Konsistooriumi käsu järele 1851 aastal uue kiriku ehitamise tarvis raha korjma. Ja Jumal õnnistas seda korjandust nõnda, et 30mal Mai kuu päeval 1862, kui ligi 8000 rubla käes olid, koguduse konvendist, kelle ülem pormeister [bürgermeister] Häeksi härra oli, ilus koht Harjuvärava ette sai määratud, kuhu uus kirik pidi ehitatud saama.
Kiriku ehitamine sai Tallinna kubermangu paumeistri [ehitusmeistri] härra Gableri hooleks antud ja tema juhatamise all oli abipaumeister Sensenberg. Nende hoolekandmise läbi läks kiriku ehitus väga ilusaste edasi.
8mal Mihkli kuu päeval 1862, õdsa aujärjepärija Nikolai Aleksandrovitši 19mal sündimise päeval ja suure Veneriigi tuhade aasta mälestuse pühal, õnnistati uue kiriku kohta, pandi esimest aluse kivi paigale ja anti kirikule Apostli Johannese mälestuseks nimi: Jaani kirik. Ilm oli sel päeval vaikne, vähe pilves ja soe, ja võib arvata, et enamast kõik Tallinna Maa rahvas, mitu tuhat hinge, seks pühitsemiseks oli kokku tulnud, ise aga 5000 trükitud laulu[lehte] said välja jagatud. – Luteruse kauni võidu lauluga: „Meil tuleb abi Jumalast“ võeti linna vanemad, kes ridastikku sinna tulid ja kelle eel õpetajad käisid, vastu. Super[inten]dent Girgensohni härra õnnistas seda kohta, oma koguduse õpetaja Luther pidas jutlust ja õnnis noor õpetaja W. Frese tegi viimaks palve; nende jutluse vahel said laulud lauldud. Pormeister Mayeri herra lõi kõigeesmalt haamriga kolm korda nurgakivi peale ja palus suure häälega Issanda õnnistamist Jaani kiriku ehitamiseks; ja nagu oleks Jumal tema palve kinnitanud, laskis Ta päikest äkitselt pilve vahelt selle paiga üle paista.
Aga need 8000 rubla hõb[edat] ei ulatunud mitte kaugele. Issand tegi raehärrade, muu linna sakste ja koguduse eneste südamed ja käed lahti, et töö ilma vahetpidamata võiks edasi minna. Töö ülevaatajad olid järjestikku raehärrad Elsenbein, kes ühtlasi kiriku vorsteher [eestseisja] oli, Eggers ja Rotermann ja abiks olid neile koguduse kirikuvöörmündrid Bergmann, Ehrenwerth, Graufeld ja Niewerth.
Aastal 1867 Jaani päeval sai suur kullatud rist torni otsa pandud, mis juures ka kõne sai peetud ja laulud lauldud ja jälle õnnistas neid Jumal hea ilmaga.
Kena altari pilt – Jeesus risti puu külges – sai Peterburi linnas maaldri meistri Wenigi käe läbi, kes Tallinna mees ja kelle isa enne Maa kiriku koguduse örrila [oreli] mängija oli, valmistatud.
Kiriku kella, mis 22 puuda vaeb, kinkis raehärra Rotermann.
Seestpidi on kirik 20 sülda 7 tolli pikk, 11 sülda 1 jalg lai, peale seda on altari ruum 8 [ruut]sülda ja tori ruum 2 [ruut]sülda.
Jumala abiga sai 1867 aastal sügiseks kõik see suur ehitamine väljaspoolt ja seespoolt, aga veel ilma oreliteta, valmis, nii et 17mas Jõulu kuu päev 1867, 3mas Kristuse tulemise püha, Jaani kiriku rõõmus sisseõnnistamise päev oli.
Sellesama päeva hommikul pidas õpetaja W. Frese vanas kirikus viimast kõnet, sellesamaga Jumalaga jättes; ta tänas Issandat kõige armu ja õnistamise eest, mis läbi Ta peale 300 aastat ses pühas kojas kogudusele Jumala sõna Lutteruse usu tunnistust mööda ja sakramentisid Issanda seadust mööda oli jaganud. Sealt läksid linna vanemad kogudusega õpetajate järel, kes altari pühad riistad, Kristuse kuju, Piibli ja kiriku raamatuid kandsid, lauldes kõrge auvärava läbi uue kiriku poole. Auvärav ja kirik oli väljastpoolt kuuseokste ja roosidega ilusaste ehitatud, ja tee peal oli mõlemilt poolt kuused pandud. – Uue kiriku ukse ees pidas Jaani kiriku õptaja Luther lühikest kõne ja siis andis pormeister Luther rae kohtuvanemate nimel uue kiriku võti Super[inten]dendi härra kätte, kes sellega uue kiriku uksed lahti tegi. Sisse minnes lauldi ja puhuti koori pealt pasunatega seda laulu: „Meil tuleb abi Jumalast“. Kirik ja koorid olid tungilt täis inimesi, nii et 5000 laulud, mis olid trükitud, ette ei löönud. Altari eest õnnistas Super[inten]dedi härra uut Jumla koda, siis kõneles Oberpastor Ripke härra niisamuti altari eest, õpetaja Luther pidas kantsli pealt jutlust nende sõnade üle, mis on ülespandud 1. Petr. R. 2, 3-8, õpetaja Frese tegi see järel altari teenistust, mõlemad õpetajad võtsid laua rahvast vastu ja Issanda õnnistamise sõnadega sai Jumala teenistus lõpetatud.
Pärst lõunat kella 5 paiku pidas Karuse kiriku õpetaja Hasselblatt jutlust ja kirik oli jälle väga täis.
Kiriku ehitus üle pea ilma oreliteta tuli maksma 68 770 rubla, kellest küll enam kui pool osa linna poolt on antud.
Kui ilus, kena ja ruumiline Jaani kirik on, võib igaüks, kel himu on, igas tahes näha.
Ja nii hästi kiriku iluks kui ka suure Jumala auks ja koguduse rõõmuks said tänavu Nelipühi esimesel pühal „känad ued örrilad 40ne healega“ sisseõnnistatud, mis orelimeistri Normanni läbi väga hästi ehitatud on ja 5500 rubla hõb[edat] maksid.
Jaani koguduse vastu aga hüüab seesinane tema uus kirik: „Hing! Kiida Jehoovat, ja kõik, mis sinu sees, tema püha nime. Hing! Kiida Jehoovat, ja ära unusta mitte tema heategemisi ära.“ Kun. Tav. 103, 1-2
******
Eesti-maa-rahwa Kalender ehk Täht-ramat 1870 aasta peale. Tallinn, Lindforsi pärijad, [1869]. Eesti Kirjandusmuuseum
