Koguduse lood

Piiblid

Kirik läheb oma 150. aastapäevale vastu aina tõusvas joones ning häid asju sünnib üha rohkem. Oktoobri lõpus jõuavad kirikusse Piiblite püsinäituse vitriinid ja toimumas on palju muudki.

Räägib õp JAAN TAMMSALU:

„Jumala teed on imelised. See, kuidas väga mitmed asjad siin Jaani kirikus on juubeliaastal esialgu mingite takistuse taga olnud, nii et olen juba õnnetu olnud ja arvanud, et äkki ei saagi mitte kuidagi ..., aga siis tuleb lahendus mingi täiesti teise nurga alt: olgu siis kiriku galerii valgustusega või akende pesemisega. See viimanegi tundus esialgu paljude firmade arvates peaaegu võimatu töö: kõik tahaksid pesta suuri aknaid ja palju kasu teenida, aga meil on kitsad kititud klaasid ja kui väga palju vett paned, siis on nired seespool ja siis tuleb terve aken maha võtta ja uuesti üles seada – läheks kalliks. Igal juhul leidsime ühe koguduse liikme, kelle poeg tegeleb akende pesuga ja kes tegi seda siin imehästi ja odavalt, nii et kõik aknad on nüüd puhtaks pestud.

Kõige imelisem asi minu jaoks juhtus aga sellega, millest nüüd räägin. Nimelt vitriinid. Meie koguduse liikmed – perekond Jaanimäed – kinkisid meile hulga Piibleid ja sellest me oleme Facebookis juba ka juttu teinud: esimene, teine, kolmas, neljas, viies eestikeelse Piibli väljalase ... Väga korralikult restaureeritud. Nende väljapanekuks on vaja vitriine, neid ei saa panna lihtsalt kuhugi kapi peale ja vaadata, kas hiljem on nad seal veel alles või on vaid osad alles ... Neid tuleb korralikult eksponeerida ja nii meid siis juhatati ühe, teise ja kolmanda vitriinivalmistaja juurde. Anti teada, et neli kahe meetri pikkust valgustatud vitriini maksab 16 000 eurot – minu auto maksab uuena ka umbes sama palju! Siis tekkis vahepeal juba tunne, et las need Piiblid siis olla siin õpetajate toas kapis luku taga, näitame vaid mõnele ja ju see peab nii olema.

Aga äkki komistasin ühes suures angaaris vanamööbli keskel valmis vitriinide peale. Need olid tehtud ühe kullapoe jaoks, mida ei suudetudki vanalinnas avada, aga vitriinid olid juba olemas. Vanavara kokkuostja oli need saanud imeodavalt oma kätte ja tema majapidamisest ma need siis leidsin. Aga need olid palju-palju suuremad: kuuemeetrine ja neljameetrine. Õnneks leidus restauraator, kes oli valmis need tükkideks võtma ja korda tegema. Nii et hinnad langesid peaaegu neli korda ...

Peagi peaksid valgustatud vitriinid valmis olema ja umbes 22. oktoobrikuu päeval siia kirikusse jõudma. Siis saab Piiblid sinna alla asetada ja sildid juurde panna, et kõik näeksid, millega on tegemist. Meil on siis kaheksa meetrit ehk neli kahemeetrist valgustatud vitriini, kus all on kõikidest esimestest eestikeelsetest Piibli väljalasetest vähemalt üks variant, üks Piibel. Sellega läks imehästi ja ma usun, et läheb veel edasigi. 29. oktoobril, oktoobri viimasel nädalavahetusel ühel imede pühapäeval on pärast hommikuse jumalateenistuse lõppu Piiblite näituse avamine.

Kuna vitriinid on umbes meeter kõrged, aga üleval jääb galeriis seinapind vabaks, siis tulevad sinna Tiina Puhkani kirikutekstiilid – seesama inimene, kes on valmistanud meile altarikatteid ja kantslipõllesid, tuleb oma tekstiilinäitusega siia nende Piiblite kohale.

Alates oktoobri lõpust hakkavad galeriis olema helged ja ilusad kiriku 150. aastapäevale pühendatud näitused.“

*****
(Fotol on küll Jaani kiriku Piiblid, aga need, mis on n-ö õpetajate toas juba palju aastaid olnud.)