Koguduse lood

Pühapäeval, 29. oktoobril on Jaani kirikus tihe päev: vahetult hommikuse jumalateenistuse järel on esimeste Eesti Piiblite püsinäituse ja TIINA PUHKANI tekstiilinäituse avamine kiriku galeriis ehk lõunasaalis. Õhtul kell 18 algab kontserdisarja „Kirikukellad meie linnas“ viimane, üheksas kontsert, kus tütarlastekoor ELLERHEIN toob maailma esiettekandele ROBERT JÜRJENDALI heliteose „Missa brevis“. Peapiiskop URMAS VIILMA pühitseb sellel kontserdil kiriku kellamängu kellad.

Räägib õpetaja JAAN TAMMSALU:

„Pühapäeval, 29. oktoobril on Jaani kirikus palju eeljuubeldamist. Viimane kontserdisarja „Kirikukellad meie linnas“ kontsert on viimane asi, mis siin sel päeval peaks toimuma, aga enne seda algab sama päeva hommikul kell 10 jumalateenistus. Kohe selle järel avame Eesti esimeste Piiblite püsinäituse. Kuna püsinäituse vitriinide kohal on galerii seintel palju ruumi ja korralik valgustus, siis loomulikult on ka seal midagi ilusat – Tiina Puhkani tekstiilid peaksid siis täitma seinu. Nii et on kaks näituse avamist korraga. Ja seejärel õhtul kell 18 toimub kontsert, kus pühitsetakse kellamängu kellad. Sellel kellamängu viimasel n-ö maapäälsel kontserdil toimub ka Robert Jürjendali heliteose „Missa brevis“ maailma esiettekanne. Kelladel Madis Metsamart. Kitarril autor ja laulab tütarlastekoor Ellerhein.

Kui Jumal lubab, siis tuleb peapiiskop Urmas Viilma ja pühitseb need kellad.

Kõik suuremad muusikainstrumendid, mida kirikus püsivalt kasutatakse jumalateenistusega seotult, pühitsetakse – ikka Jumalale auks ja Jumala teenimiseks, et need oleksid väärikalt kasutatavad ega hakataks nende peal mängima mingeid tilulilu lugusid. Nii et see on vanakiriklik traditsioon, et enne, kui kellad lähevad, tõmmatakse, sikutatakse üles torni, pühitsetakse need maa peal, sest ka juba teel torni on hea, kui need on pühitsetud.

Meie kellamängu kellad tõmmatakse torni vintsiga. Me oleme mõelnud ühtpidi ja teistpidi, aga Toomas Mäeväli, kes selle asjaga tegeleb, on jõudnud nüüd otsusele, et pigem ikka vintsiga. Appi tulevad ka Juhan Kilumetsa Rändmeistri restaureerimisfirma mehed ja vintsiga tõmmatakse kellad siis ühe kaupa üles. Üleval on vaja need kandekonstruktsioonide külge riputada – konstruktsioonid on seal juba ammu valmis tehtud, märgid peal. Seal on nii vähe ruumi, et kellad tuleb väga-väga tihedalt üksteise kõrvale asetada ja siis elektroonikaga ühendada, ka väiksematel kelladel kellatilad paika saada ja siis juba hakkab peenhäälestus ehk lugude sissemängimine ja programmeerimine, mis täistunnil ja milliste kelladega milline lugu ...

See saab olema päris põnev töö. Novembri alguses laseme hingedepäeva mööda ja läheme siis hingega asja kallale. Detsembri keskpaigaks peaks kõik see olema juba nii kindlalt paigas, et 17. detsembril, kiriku 150. aastapäeval poleks enam mingit muret, kas on või ei ole, kas heliseb või mitte.

Nii et hulk tööd on veel ees, aga maapäälne osa on nüüd lõppemas. Olgu öeldud ka see, et päev enne viimast kontserti, laupäeval, 28. oktoobril on Estonia Seltsi segakoor koos löökpillimängija Madis Metsamardiga Jaani kirikus ja nemad on esitamiseks valinud ühe väga spetsiaalse teose, Andreas Rombergi „Kellalaulu“ koorile, solistidele, orelile ja kelladele. Muide, Estonia Selts oli üks esimesi, kes kinkis meie kirikule oma seltsi 150. aastapäeval ühe kellamängu kella. Loomulikult on see E-kell.

Aga oktoobri viimasel pühapäeval toimub üheksas kellamängu kontsert, kellad pühitsetakse ja vinnatakse peagi torni. Neid 40 päeva altari kõrval kandnud ajutine puitkonstruktsioon võetakse koost lahti ja viiakse ära ning kõik on seal siis taas nagu varem. Tornis aga toimub väga suur muutus. Ootame põnevusega esimest kellamängu.“