Koguduse juhatus, nõukogu, töötegijad ja vabatahtlikud sõidavad sel laupäeval Pilistverre, et arutada koguduse arengukava ja teisigi koguduse elu puudutavaid küsimusi.
Plaanidest räägib õpetaja JAAN TAMMSALU:
„Istutakse autodesse ja sõidetakse. Sõidetakse Pilistverre, keset Eestit olevasse ilusasse pastoraati, ja pannakse pead kokku. Millised pead? Nõukogu, juhatus, töötegijad ja vabatahtlikud – kõik on kutsutud.
Me oleme viimase 12 aasta jooksul teinud niimoodi paar korda. Selle põhjuseks on see, et kogudusel on oma arengukava. Me oleme kord olnud sellises koosseisus terve päeva koos Pirita kloostris – siis sai kõik alguse. Seejärel olime Pilistveres ja käisime kava veel üle. Mõte on selles, et igaüks, kes siin selles koguduses, selles kirikus oma töid ja tegemisi teeb, saaks öelda välja seda, mis on siin väga hästi, mis on siin halvasti ja mida tuleb teistmoodi teha selleks, et koguduse elu võiks olla veel parem, veel ehk Jumalalegi meelepärasem. Seda nimetame arengukava uuendamiseks, aga tegelik mõte on see, et me iga mõne aasta tagant ütleksime välja oma arvamused. Kui me neid gruppides ütleme, siis võib-olla ei ole ka hirmu ütelda, kui midagi on halvasti – sest see on lõppude lõpuks grupi arvamus ja asi päädib väiksemate „karistustega“. See viimane on muidugi saarlase nali.
Pilistveres on meil võimalik päev läbi neid mõtteid mõelda ja doktorikraadiga juhtimisspetsialist URMAS ARUMÄE on lubanud seda asja seal läbi viia. Täiendatud arengukava mustand on kõigile tulijatele laiali saadetud.
Ühtlasi on palutud, et kõik need, kes kohale tulevad, ja ka need, kes on kutse saanud, kuid ei saa tulla, ütleksid kuni kolm eelistust, millised meloodiad võiksid kirikutornis kellamängus heliseda. Siis vaatame, kui palju on kattuvaid numbreid – näiteks koraaliraamatu omi. Ma olen kindel, et nii mõnedki nendest, mida seal välja pakutakse, võivadki üle Vabaduse väljaku helisema hakata. Nii et anname võimaluse otsustada kõigile nendele, kes on andnud kirikus oma hea osa, ka selle üle, mis hakkab tornis kõlama.“
