Tallinna Jaani koguduse nõukogu valis juhatuse aseesimeheks AVO KAASIKU (50). Paljud ei tea, paljud ei tunne ... Saame tuttavaks!
Kes sa oled, kust sa tuled?
Pühapäeval toimunud nõukogu koosolekul tutvustasin ennast samade sõnadega: „Minu nimi on Avo Kaasik ja ma tulen Saaremaalt.“
Olen sündinud Saaremaal, kasvanud seal ja koolis käisin Leisi Keskkoolis. Kuni 18. eluaastani oli mu elu seotud vaid Saaremaaga. Praegugi elavad mu vanemad ja vennad Saaremaal.
*
Vaheküsimus: kas sa ütled „õ“ või „ö“?
Ma ütlen mõlemat. Vahel lähevad need ka sassi, aga olen aastate jooksul ära õppinud, millal on „õ“ ja millal „ö“.
*
Saaremaal käisin keskkoolis kuni aastani 1992. Siis ma õppisin neli aastat Ahvenamaal: kõigepealt kaks aastat automehaanikat ja olen täitsa paberitega automehaanik, ühe suve Saaremaal ka töötanud sellel kohal. Siis õppisin ma kaks aastat veel kohalikus kommertskoolis. Ahvenamaal ma omandasin rootsi keele ja tutvusin seal oma tulevase abikaasaga.
Pärast seda ma läksin Riiga majandust õppima – Stockholmi Kõrgemasse Majanduskooli Riias. Aastani 2000 olin seal, sain bakalaureusekraadi majanduses ja ärijuhtimises. Pärast seda läksin tööle. Kõigepealt töötasin viis aastat Tallinna Sadamas ja seejärel tegelesin finantsnõustamisega. Mul oli oma investeerimisettevõte aastatel 2008–2016, see omas tootmisettevõtteid Eestis, Lätis ja Venemaal erinevates tööstusharudes: mööbel, laevaremont, toiduainetööstus, hakkepuidu tootmine ja pelletitööstus, oli ka akude ümbertöötlemistehas. Äripartneriks oli Ingman Group Soomest.
2016.–2021. aastal ehk Covidini ma tegelesin headhunting'uga ehk tegevjuhtide värbamisega. Covidi ajal kadus see äri meil ära ja siis ma proovisin käivitada üht investeerimisfondi, aga sinna kapitali kaasamine ebaõnnestus 2022–2023. Poolteist aastat olen ma nüüd töötanud Rootsi ettevõttes LIFCO, mis on börsil noteeritud investeerimisettevõte. Minu tööks on otsida ja leida sobilikke ettevõtteid, mida LIFCO omandab. Minu tegevus on põhiliselt Skandinaavia suunal, aga katan ka Baltimaid.
Mis su elus jääb tööst väljapoole?
Mulle meeldib raamatuid lugeda ja ma laulan Tallinna Sadama segakooris. Tegelen sellise kestvusspordialaga nagu triatlon. Viimane võistlus oli „Ironman Tallinn“ augustis. Selle aasta augustis tuleb järgmine võistlus.
Kindlasti oleks võimalik minna ka mujale Ironmani võistlustele, seda saaks teha nagu sporditurismi, aga ma ei ole siiski nii suur harrastaja ja mulle täiesti piisab Tallinna võistlusest. Ma ei tee täispikka triatloni ka väga tihti: kaks korda olen täispika teinud ja ühe korra 70.3 triatloni. Treeningumaht on sellel alal nii suur, et ma pigem harrastan tavalist metsajooksu. Sellega ei tohi hulluks minna – nii, nagu ei tohi ühegi asjaga hulluks minna, vaid tuleb leida tasakaal.
Olen abielus ja meil on kolm last, neist kaks on juba täiskasvanud.
Pühapäeval valiti sind koguduse aseesimeheks. Kas sa tead juba oma esimesi ülesandeid siin?
Hakkan teiste ülesannete kõrval tegelema kiriku katuse remondi projekti juhtimisega, see on väga suur projekt. Ma alustasin sellega juba täna (räägitud esmaspäeval, päev pärast valimisi – toim.) ja loodan, et saan oma kogemusi siin kirikus ka kasutada. Tahan praegu endale pilti selgeks saada ja siis alustame nende töödega. Võtsin täna ühendust muinsuskaitseametiga, et nad väljastaksid meile muinsuskaitse eritingimused – neid on vaja, et projekteerima hakata. Kuna need protsessid on pikad, siis on mõistlik kohe pihta hakata.
Tutvusringkond aina laieneb ja ma loodan, et me saame inimesi aina rohkem tagasi aktiivsemaks. Kui oleme katuseprojektiga niikaugele jõudnud, et on teada ka selle ehitusmaksumus, siis käivitame suure rahastamiskampaania, kuna katusevahetus on kallis töö. Uus katus peab ka sada aastat vastu pidama.
Kuidas ja millal sa kirikusse jõudsid?
Juba enne koroonaaega hakkasin enda jaoks olulisi raamatuid lugema – alates Thomas Manni „Võlumäest“. Neid on palju olnud. Koroonaajal hakkasin ka Piiblit lugema, et aru saada, mis selle kõige levinuma raamatu teksti taga on ja mida see endast kujutab. Selle kaudu jõudsingi hiljem Jaani kirikuni. Üks asi viis teiseni ja ma olin 2023. aasta leerigrupis, aprillis saab nüüd kaks aastat täis minu ristimisest ja leeritamisest.
Nii et kirikusse ma jõudsin Piibli lugemise kaudu. Kuna Covidi ajal oli rohkem aega, siis ma lugesin Piibli läbi ja see viis mind seda sammu astuma, et tegin avalduse leerigruppi saamiseks.
Mis kirjakohad on praegu su lemmikud?
Vanast Testamendist on Ruti lugu südamlik, see jäi mulle silma ja meelde.
Uues Testamendis on palju väga erinevaid kohti ... Sügavalt on muljet avaldanud Jeesuse vee peal kõndimise imetegu (Jh 6:16–21). Seal on ka Peetrus vee peal – algul see tuligi tal välja. Tundub, et see on üks suuremaid usu proovilepaneku näiteid.
Sügavalt mõtlema paneb ka see, et Jumalal oleks ju olnud võimalus Jeesus päästa, aga Ta ei teinud seda. See on kõige põhjapanevam koht üldse. Vanas Testamendis Ta pani Iisaki loos käe ette, aga Jeesuse kannatustele Ta kätt ette ei pannud. See teebki selle loo nii võimsaks.
Need on üksikud kohad, mis esimesena meelde tulid – aga neid kohti on tegelikult ju palju.
Millised väärtused on sulle elus tähtsad?
Mulle on tähtsad ausus, tõe- ja ligimesearmastus. Ma olen päris hea kindlasti ka inim- ja diplomaatilistes suhetes, suudan end seal väljendada, aga ma arvan, et ausus nõuab aeg-ajalt ka otsekohesust. Seda kirik pakub: tõe armastamist, tõe otsimist ja selle leidmise võimalusi. Ligimesearmastus on vast meil kõigil üheks väärtuseks, oleme me siis kristlased või mitte. See on vaja meil võtta oma elu mõõdupuuks, samuti olla lahkemad ja paremad inimesed.
Õpetaja Eve Kruus nüüd hiljuti rääkis jutluses ligimesearmastusest: et me peame ka endaga tööd tegema, mitte ennast ära unustama selle juures, vaid ennast arendama. Et teisi armastada, peame ka ennast armastama – see oli väga hea jutlus. Arvan, et ligimese armastamine, mis on kogu kristluse põhisõnumiks, on minul – ja loodan, et ka teistel – selline väärtus, mis on lõputu ja piiritu, me peame igapäevaselt sellega tegelema ja endas seda arendama.
(Foto: erakogu)
