Koguduse lood

Kes homme kell 10 Jaani kirikusse teenistusele läheb, sellele jääb kindlasti silma, et kantsli- ja altarikatted on muutunud. Valgete asemele on sinna paigutatud tekstiilikunstnik Tiina Puhkani valmistatud kaunid sügavrohelised gobeläänkatted: rist, mis on muutunud elupuuks, elu jätkub ristis läbi Kristuse surma. Läbi Kristuse ristisurma ja ülestõusmise on meilgi võimalik elada igavesti. Ühel kantslipõllel on ka evangelist Johannese sümbol kotkas

„Meie koguduse kunagine koorijuht Enn Võrk kirjutas kord Martin Lipu tekstile ilusa piduliku viisi. Selle „Eesti lipu“ laulu esimeses salmis on sõnad „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe „Eesti, Eesti, ela sa!”.”

Kuna täna on Jaani kirikus ülitoimekas päev, mis annab selgelt kinnitust mõni tund tagasi kantslist kuuldud lootusele, et meie kogudus on kui voolav vesi, mitte rohtu täis kasvanud tiik, paneme siin tasakaaluks näha hoopis midagi rahulikku ja süvenema kutsuvat – kiriku lõunasaalis ja selle all olevas ruumis on kuni 9. augustini avatud Iisraeli kunstniku Gila Wiemeri maalide ja käsitöö näitus "Bunte Begegnung" ehk "Värviline kohtumine". Avatud igal nädalal teisipäevast pühapäevani kella 10–17.

Juba ligi viis aastat on Jaani kirikul olnud oma lipp ja selle keskosa ehk Jaani koguduse tänumärk jõudis profiilipildina siia lehele. Nagu õpetaja Jaan Tammsalu juba kommentaaris selgitas, on kotkas evangelist Johannese sümbol. Evangelist Johannese järgi on Jaani kirik oma nime saanud.