Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest (Jh 10:11).
Kuulus Ameerika evangelist Billy Graham meenutas ükskord oma kohtumist suure Euroopa poliitiku Adenaueriga: „Mind kutsuti Konrad Adenaueriga ühel hommikul kohvi jooma, enne kui ta Saksamaa kantslerina pensionile jäi. Sisse astudes eeldasin, et kohtun pika, jäigavõitu ja ametliku mehega, kellel võib isegi piinlik olla, kui ma usuteema üles võtan. Pärast tervitamist pöördus kantsler äkki minu poole ja ütles: „Härra Graham, mis on maailmas kõige tähtsam?“ Enne, kui jõudsin vastata, vastas ta ise oma küsimusele. Ta ütles: „Jeesuse Kristuse ülestõusmine. Kui Jeesus Kristus on elus, siis on maailmal lootust. Kui Jeesus Kristus on hauas, siis ei näe ma silmapiiril vähimatki lootust.“ Siis hämmastas ta mind, öeldes, et tema arvates oli Kristuse ülestõusmine üks ajaloo kõige paremini kinnitatud fakte. Ta ütles: „Kui ma ametist lahkun, kavatsen veeta oma ülejäänud elu, kogudes teaduslikke tõendeid Jeesuse Kristuse ülestõusmise kohta.“ Just Kristuse ülestõusmise fakt kutsus jüngreid minema välja põlevate noorte revolutsionääridena, et muuta oma aja maailma. Nad kuulutasid, et Kristus on elus. See peaks olema meie sõnum igal päeval aastas.“
Täna on hea karjase pühapäev, mil mõtleme Jeesusele kui oma karjasele. Ka sellel puhul on sobiv meenutada Adenauerit ja Kristuse ülestõusmist.
Vanasti oli komme nimetada poliitilisi juhte rahva karjasteks. Tunti häid ja halbu karjaseid, vastavalt sellele, kuidas nad suutsid valitseda. Häid liidreid pole kunagi kerge leida. Prohvet Miika võrdles rahvast lammastega, kellel ei ole karjast (1Kn 22:17). Hesekiel hüüdis: „Häda Iisraeli karjastele, kes karjatavad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatama lambaid?“ (Hs 34:2). Läbi aegade on poliitikud kaldunud seisma eelkõige enda ja oma toetajaskonna huvide eest. Seda on märgatud ja kritiseeritud. Seevastu liidrid, kes on oma ülesannet hästi täitnud, on teeninud inimeste austuse. Tulevikku vaadates on igatsetud alati juhte, kes oleksid rahvale heaks karjaseks. Ja igavikku vaadates õppis Iisrael mõistma, et maine valitsus, mis inimeste vajadusi täiesti rahuldab, peab olema seotud Jumala valitsusvõimuga, ilma milleta me ei pääse inimlikest puudustest ja piirangutest.
Silmapaistvaks karjasetüübiks oli suur kuningas Taavet, kes oli nii võimekas valitseja kui ka populaarne rahvamees. Ta oli läbi teinud muljetavaldava karjääri – karjasest kuningaks – ja ühendas mõlema elukutse positiivsed jooned. Ta oskas kannelt mängida, oli poeet ja laululooja – temalt pärineb kolmandik Vana Testamendi psalme. Tal oli ka negatiivseid jooni, mis viisid ta liiderdamise ja mahhinatsioonideni, mida ta aga põrmus püherdades tõsiselt kahetses. Hea karjane või juht ei ole inimlikult plekitu (sellist inimest ei ole olemas ja olematust otsides me ei jõua eesmärgile), tänapäeva meedia käest ta oleks saanud armutult nahutada. Inimese väärtust näitab aga see, millise vaistliku mulje ta jättis rahvale – Taavetit mäletati ning tema tüüpi valitsejat oodati tulevikus tagasi.
Taavetile oli ülimalt tähtis suhe Jumalaga, kes võimaldab niihästi heaolu kui ka kaitseb kõiges kurjas, mis inimest võib tabada. „Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust! /---/ Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga“ (Ps 23). Taaveti tüüpi kuninga tulekut, kes on ühtlasi hea karjane ja ühendab ajastu lõpul kogu jumalarahva, kuulutab Jumal ise prohvet Hesekieli kaudu: „Ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti“ (Hs 34:23). Jeesuses Kristuses tunti ära too Karjane, keda Jumal oli ette kuulutanud jumalariigi toojana.
Hiljuti üllatasid mind sõnad, mille kirjutas Jeesuse kohta Eestist pärit baltisaksa teoloog Karl Girgensohn. Jumala Pojana oli Jeesus täiuslik, kuid mitte ingellikult ebamaine. „Ta rinnas tuksus täiesti inimlik süda, see teadis, kui hukutav on inimlik patt.“ Seetõttu ei lubanud Ta end nimetada heaks: „Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks – Jumal,“ kostis Ta rikkale noormehele (Mk 10:18). Võitlus ega tormid ei puudunud Ta elust ning sageli astus kiusatus Ta juurde. Kurat ahvatles Teda kõrbes, Peetrusele ütles Ta: „Tagane minust, saatan!“ Ketsemanis pidas Ta palvevõitlust. Tabavalt on öeldud Heebrea kirjas: „Meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta“ (Hb 4:15).
Girgensohn on veendunud: „Paremini ei saa seda väljendada. Jeesus pidi patu vastu samuti võitlema kui meie. Aga – ja see on tõeline suurus Tema juures – Tema elus jääb patt ainult kiusatuseks. Kunagi ei nõrkenud Ta tahtejõud, kunagi ei jäänud Ta võitluses alla. Kunagi ei jutustata meile, et Ta on laskunud ennast kaasa kiskuda mõtlematutele tegudele, mida Ta on pidanud pärast kahetsema.“ Jeesuses on maine riik ühendatud jumalariigiga ja ülestõusmises läks Ta Isa paremale käele taevas, kus Ta valitseb kõige üle, jälgides ja juhtides nähtamatult protsesse. Seepärast nimetatakse Teda „lammaste suureks karjaseks“ (Hb 13:20) ning „meie hingede karjaseks ja ülevaatajaks“ (1Pt 2:25). Viimsel kohtupäeval eraldab ta otsekui karjane lambaid sikkudest (Mt 25:31jj), enne seda aga otsib ta iga karjast eksinud tallekest, et tedagi päästa jumalariigi jaoks (Mt 18:12jj).
Hea karjane või valitseja ei ole ilma inimlike konarusteta: need ei tähenda veel pattu, Jumalast äralangemist. Nii nagu karjane otsib eksinut, kuni see on leitud, talitab Jeesus ja iga poliitiline liider, kes hoolib rahvast ja on valmis oma elu pühendama ligimeste heaks. Selline üritas olla suur Saksa riigimees Konrad Adenauer, kes oli üks Euroopa Liidu eestvedajaid. Vähe sellest, et too suurmees mõtles Kristuse ülestõusmisele (asjatult on üritatud seda teaduslikult ümber lükata) – ta ütles õigesti, et tõeline Euroopa saab olla ainult kristlik Euroopa. Sest Kristus on üles tõusnud ja elab. Need, kes tahavad oma elu tõeliselt üles ehitada, saavad seda teha ainult Jumala abil Tema hea Karjase jälgedes.
PALVE: Issand, hea Karjane, ole meie juhiks ja saatjaks Jumala radadel. Aita, et me ei hajuks nagu lambad ega langeks saagiks hundile. Kaitse meid segaduse eest iseenda peades, et me ei vääraks õigelt teelt. Hoia meid nagu oma armastatud lambaid. Seda palume me Sinult, Jeesus Kristus, kui oma armsalt healt Karjaselt.
Õnnistatud ülestõusmisaega!
