Jeesus ütleb: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti!“ (Jh 10:10b)
Ükskord, kui Õpetaja oli koduteel, ruttas talle vastu üks kiirustav inimene. Õpetajast möödudes müksas ta teda. Õpetaja küsis temalt rahulikult: „Ütle, hea inimene, kuhu sa oma teel midagi märkamata kiirustad?“
„Palun vabandust,“ vastas mööduja, ainult veidi oma sammu aeglustades, „kiirustan seepärast, et olen hõivatud oma elu mõtte otsimisega. Ma ei saa enne peatuda, kui olen selle leidnud.“
„Hüva,“ ütles Õpetaja, „olen kuulnud inimesest, kes terve elu selle mõtet otsis.“
„Ja kas ta leidis?“ küsis kannatamatu rändur.
„Jah, ta suri valgustatuna. Ta jõudis veel juuresolijatele selle mõtte sosistada ja tunnistada, et ta oli seda mõistnud alles surres.“
„Ja mida ta siis ütles?“
„Ta ütles, et elu mõte on valik ...“
„Tänan sind!“ katkestas teda rändur, tegi kiire tänukummarduse ja jätkas jooksujalu oma teed.
„... valik, kas elada oma elu või kulutada see elu mõtte otsimisele,“ jätkas Õpetaja, kuid kärsitu elu mõtte otsija oli juba liiga kaugel, et neid sõnu kuulda.
Teine otsija tõusis keset ööd, hiilis kikivarvul välja toast, kus magasid tema abikaasa ja lapsed, ning ütles oma mõtetes: „Jumal, nüüd on mul aeg siit minna, et otsida Sind ja leida oma elu tõeline mõte.“ Äkki kuulis ta kummalist häält talle ütlemas: „Kuhu sa, loll, lähed, ma olen siin.“
Kuidas on meiega? Kas meiegi otsime Jumalat ja elu mõtet nendest eemale kiirustades? „Mul oli nälg ja janu – teie ei andnud mulle süüa ega juua. Ma olin haige ja vangis, teie mu juurde ei tulnud.“ Midagi sellist ütleb kord Jumala Poeg neile, kelle üle mõistetakse kohut kõige selle eest, mida nad tegemata on jätnud. Usun, et mõned neist olid ka väga sageli kirikus käijad.
Mõned inimesed põgenevad kirikusse oma probleemide eest. Teised jooksevad kursuselt kursusele ja muudkui täiendavad end vaimsel teel nii, et nende kokkupuutepunkt reaalsusega, ligimestega jääb järjest väiksemaks. Vaatavad aina taevasse, et allapoole vaadates mitte näha oma ligimese silmades kurbust, vajadust hoolimise, ärakuulamise, tunnustuse ja abi järele. Teevad sõnade ja vaikimisega, tegude ja tegematajätmisega teistele haiget.
Igale asjale on oma aeg ja tark on see, kes suudab elu mõtet otsides ka elada – tõeliselt elada elusamat elu.
PALVE: Issand, juhata Sina meid elusama elu juurde ja andesta meile kõik see, mida oleme teinud elutult, ja kõik see, millega oleme võtnud kelleltki tahte elada, rõõmu, usu ja usalduse.
