Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel. Kui öeldakse: „Nüüd on rahu ja kindel olek“, siis langeb äkiline hukatus nende peale nagu sünnitusvalud lapseootel naise peale, ja nad ei pääse pakku. Teie aga, vennad, ei ole pimeduses, nii et see päev saaks teid tabada nagu varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pimeduse lapsed. Niisiis, ärgem magagem nagu teised, vaid olgem ärkvel ja kained. (1Ts 5:2–6)
Läbi aegade on kristlased oma usutunnistuses kinnitanud: „Meie usume Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, meie Issandasse, kes on risti löödud, surnud ja maha maetud, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva ... ja tuleb sealt kohut mõistma elavate ja surnute üle. Meie usume ... ihu ülestõusmist ja igavest elu.“
See on sellise usu tunnistus, mille aluseks on usaldus Jumala vastu, lootus tema halastusele ja armule. See usk annab inimesele selle, mida ei saa talle anda keegi ega miski muu: annab lootuse tulevikule, sest Jumala Poeg Jeesus Kristus on tõestanud, et surm ei lõpeta kõike, kuna surma on võimalik võita. On võimalik võita ka inimesel, kui ta jääb Jumala armusse Jeesuse Kristuse kaudu. Seda, kes saab kuuluma võitjate ridadesse, kes saab nautida võitu viimse vaenlase, surma üle, otsustatakse viimsel kohtupäeval, mis toimub Kristuse taastulemisel maa peale. Küsimus, mis vaevab paljusid, on aga selline: millal Kristuse taastulek saab sündima? Jeesuse surma järgsetel aastatel usuti, et Kristuse taastulek tuleb väga ruttu. Aga – ootamine on kestnud juba peaaegu 2000 aastat ja lõppu ei paista.
Inimese jaoks on ootamise protsess tüütu ja piinav: kusjuures nii hea kui ka halva ootamine. Seetõttu on loomulik, et inimesed on Issanda taastulemise täpsest ajast nii huvitatud. Aga kui jätta kõrvale lihtsalt ootamisest tekkivad ebamugavused, siis – miks on ristiinimese jaoks oluline teada Issanda tulemise täpset aega? Kas selleks, et oleks võimalik minna talle lillede ja lauludega vastu? Võib-olla. Aga kas see on peamine põhjus? Kardan, et mitte. Kas ei ole inimeste uudishimu peamiseks põhjuseks pigem see, mida apostel Issanda tuleku viisi kohta kirjutab: „Issanda päev tuleb just nagu varas öösel.“
Kes on varguse üle elanud, teab, et varga külaskäigu suurimaks ebameeldivuseks peale asjadest ilmajäämise on teadmine, et kuna varas tuleb salaja ja ootamatult, siis võib ta näha meie elu selliseid detaile, mida me oodatud külaliste eest vastavaid ettevalmistusi tehes suudame varjata. Tuletagem meelde, et Issand tuleb meie juurde kohtumõistjana. Tuleb kaaluma meie elu ja tegusid. Kui Ta tuleb vargsi, siis võib ta näha nii mõndagi, mida me ise Talle näidata ei tahaks. Jah muidugi, pole midagi, mis saaks jääda Jumala ees saladuseks, kuid siiski ei tahaks me, et Ta meid otse teolt tabaks – nii on meil kergem Tema kohtujärje ees seistes püüda ennast õigustada. Kuid kas see, kui teaksime täpselt Tema tulemise aega, innustaks meid kuidagi oma elu muutma: püüdma olla paremad inimesed, tasuma oma võlad, tegema rohkem häid tegusid? Või on äkki vastupidi: teada saades, et Issanda taastulemiseni on veel aega, leiame, et enese, oma elu muutmisega on veel aega küll. Kas ei oleks inimesel aegade ennustamisega tegelemise asemel õigem mõelda hoopis sellele, et Issand võib tulla aasta või aastatuhande pärast, inimene aga ei saa olla kindel, et ta näeb veel homset päikesetõusu. Ja kui tema aeg on otsas, siis jäävad tegemata kõik head teod ja ütlemata kõik kaunid sõnad – kui hästi need ka valmis oleksid mõeldud.
Apostel kirjutab: „Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed.“ Tõelisel ristiinimesel, valguse lapsel, kes käib oma Issanda järel ja elab sellist elu, nagu tema Issand temalt ootab, pole vaja hirmuga oodata, millal Kristuse taastulemine teoks saab. Ta on igal ajal valmis oma Issanda ette astuma, tulgu too kasvõi varga kombel salaja südaööl. Jah, küllap on ka valguse laste eluhoones hämaramaid nurki, sest ka ristiinimene peab käima läbi maailma kiusatustest ja katsumustest, kuid kui me oma hämaraid nurki Issanda eest ei peida, siis kaovad nendest viimasedki varjud, kui ilmub Issand oma kirkuses. Püüdkem siis elada nagu valguse lapsed, kasutagem meile kingitud aega maailma valgemaks ja helgemaks muutmiseks ja oodakem rõõmuga oma Issanda Jeesuse Kristuse taastulemist, lootes armule, mida meile selles pakutakse. Aamen.
