„Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud. Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest. Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: „Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud. Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.“
Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele. Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: „Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!“ See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: „Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.“ Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: „Mis sul on mulle teatada?“ Tema ütles: „Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida. Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.“ Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid“ (Ap 23:12–22).
Ma ei söö, ma ei joo, kuni Paulus saab poodud. Kõlbaks vist laulureaks kõigile vihastele ja kättemaksuhimulistele. Kurjusel on oma viisid. Mitte eriti loomingulised, kuid ajast aega töötavad. Vandenõud, salalepingud jms. Teame ajaloost. Teame Piibliraamatust. Oleme ehk isegi mõnes selles osalenud. Mõnes väikeses ärategemises, mõnes kellegi paikapanemises.
Pauluse vastased lähevad välja labase alatuse peale. Las sõjatribuun toob Pauluse nende ette ja siis juba teel nad tapavad ta ära. Viha on tuline kirg. Viha annab samuti tiivad, et siis kavandatu teoks teha. Keegi usumees on kunagi öelnud: „Vihase inimese mõtted on mürkmao sigidikud, mis närivad südant, mis meile elu on andnud.“ Rääkimata vihaste meeste südametest, mida näeme tänases loos.
Enne ristile minemist ütleb Jeesus: „Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat.“ Need sõnad on meie jaoks talletanud püha Johannes. Paulus saab seda oma nahal tunda. Sõna saab tõeks. Tõde oma halastamatuses jääb tõeks ega küsi, kas see meile sobib või ei.
Paraku ei kipu asjad minema nii, nagu juudid seda soovisid. Pauluse õepoeg sai asjast teada ja andis talle vandenõust teada. Paulus näitab üles kiiret taipu ja laseb poisi viia sõjatribuuni ette, kes juba varemgi on hakanud Pauluse süüs kahtlema ja püüab asja Rooma seadusega kooskõlas lahendada.
Tõelise märulifilmi saaks sellest loost vändata. Aga veel rohkem pakub see meile mõtlemisainet vale ja viha seoste üle, üksikisiku vastutuse ja rühmapatu üle. Ja kuigi alles surmas saab võimalikuks armastuse täielik pühendumine, siis ei pisenda see maise elu tähendust. Meil on meie ülesanded ja Jumal teab, kus ja mil viisil me peame oma tunnistuse andma. Mida enam inimene Jumala omaks saab, seda selgemini saab nähtavaks, missugune on tema isiklik ja unikaalne tee. Jumal tegutseb ja Jumala Vaim on erakordselt leidlik. Alati originaalne uusi mõtteid ja vajalikku energiat kinkiv.
PALVE: Issand, kingi meile oma Vaimu, et me tunneksime ära, kui kurjus tahab meis oma aseme teha. Vabasta meid soovist kätte maksta või paika panna inimesi meie kõrval. Tee nii, et oskaksime rahu hoida ja rahu jagada, üksteist toetada ja Jumalat tänada kõigi heade andide eest, rõõmu ja kurbuse, võitude ja kaotuste eest, mis meie ellu tulevad. Aamen.
(Foto: Heidi Tooming)
