Nädala mõte

NÄDALA MÕTE. 26.09.2016

 

Ei suutnud nad meile presidenti ära valida! Eks ongi raske valida, kui kandidaate palju ja igal neist palju häid omadusi ja ükski pole ka ilma puudusteta. Palusin valimiste eel Jumalalt, et Tema tahtmine sünniks, ja kui kuulsin, et seekord jäi jälle president valimata, võtsin seda nii, et küllap seegi võis olla Tema tahtmine.

See, et inimesed peavad tegema valikuid erinevate inimeste vahel, on mõistetav. On oluline, et selliste valikute juures ei kaoks armastus. Imestasin, kui kuulsin möödunud nädalal mitmeid inimesi, keda olin pidanud sügavalt usklikeks, üliteravalt kritiseerimas mitmeid presidendikandidaate. Neil olid oma lemmikud ja tundus, et nende lemmikud olid nende jaoks kui veatud, ideaalsed inglid, aga teised nagu rumalad kuradid. Kritiseerides muututi kurjaks. Mõtlesin, kas nii olid mõned mõistnud eelmise nädala juhtmõtet kristlase vabadusest. Tuli meelde üks Uku Masingu karm väide, et eestlaste jaoks on vabadus sageli vaid vabaduseks tabada ja rabada.

Millest soovitab mõtelda alanud nädal? Armastusest. Juhtsalmiks on 1. Johannese kirja 4:21. See käsk on meil Temalt endalt – et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.

Kutsun Sind mõtisklema Pauluse sõnade üle. I Kor 13:13 ja 8a. Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. Armastus ei hääbu kunagi. Aamen.

Smürna piiskop Polykarpos, armastuseapostel Johannese õpilane, on kirjutanud kristlastele: „Usk on meie kõikide ema. Lootus kõnnib tema jalajälgedes ning viimaks tuleb armastus Jumala ja inimeste vastu. Kui keegi tõesti järgib neid põhimõtteid, siis vastab ta kõikidele pühaduse nõudmistele, sest kellel on armastus, see on patu haardeulatusest väljas. Tulge kokku, hoidke tõde ja armastage üksteist nagu vennad ja õppige üksteise teelt kõrvale astuma. See on tee, mille andis teile Kristuse vaim, kes ei kohelnud kedagi teisiti kui lahkuse ja armastusega, sõltumata sellest, kui vaene, patune või kõrvalejäetu keegi oli. Aidaku Jumal meil usus ja tões kasvada lahkuses, mis kunagi ei hälbi, ja igasugusest raevust hoidumises. Õpetagu Ta meile kannatlikkust ja sallivust teiste vastu ning rahulikku ja puhast elu. Andku Jumal teile ja kõikidele, kes Temasse nüüd ja tulevikus usuvad, koht oma pühade hulgas.

On kõneldud, et enne 1917. aasta laastavat revolutsiooni toimunud viimasel õigeusu kirikukogul olid kokkutulnud kirikute juhid ja koguduste esindajad vaielnud tuliselt preestrite rüü värvide ja kuju üle. Mõne aja pärast tapeti tuhanded preestrid, hukkusid miljonid usklikud ja uskmatud, hävitati kümned tuhanded kirikud. Ainuüksi Peterburis, kus enne revolutsiooni oli 400 tegutsevat kirikut, oli kaheksakümnendatel alles vaid 14 pühakojana tegutsevat kirikut.

Vahetevahel ma imestan ka täna – mis on see, mida peetakse tähtsaks, mille pärast kakeldakse, ollakse valmis ka pikaajalist sõprust üles ütlema? Olgu see vanematest jäänud võsastunud maatükk, mis ajab õed-vennad tülli, või kirikus vaidlus selle üle, kas vaimulik peaks kandma musta või valget ametirüüd, või jumalateenistusel veidi häält tegev laps, kelle vanemale öeldakse väga valusaid sõnu. Hetke pärast heliseb halvasti ütleja kotis mobiiltelefon ja ta ei suuda seda kuidagi vaigistada.

Meil kõigil on oma puudused. Meist keegi ei ole veatu ingel ja sageli läheb nii, et need, kes teisi mõne pisikese komistamise eest kõige karmimalt paika panevad, komistavad ise nii, et paljud killud on taga. Kui õiget usku kaitstes kaotatakse armastus, siis pole kaitsjatel varsti ka lootust, et nende usk neid päästab. Lõpuks taipavad kaklejad, et nad on üksi – isegi nende lähedased hakkavad nendest eemale hoidma. Kuulame uuesti Smürna Polykarpost: „Tulge kokku, hoidke tõde ja armastage üksteist nagu vennad ja õppige üksteise teelt kõrvale astuma. See on tee, mille andis teile Kristuse vaim, kes ei kohelnud kedagi teisiti kui lahkuse ja armastusega, sõltumata sellest, kui vaene, patune või kõrvalejäetu keegi oli. Aidaku Jumal meil usus ja tões kasvada lahkuses, mis kunagi ei hälbi, ja igasugusest raevust hoidumises. Õpetagu ta meile kannatlikkust ja sallivust teiste vastu ning rahulikku ja puhast elu.“

EELK Tallinna Jaani kogudus

Vabaduse väljak 1, 10146 Tallinn
+372 644 6206
+372 5663 4624
tallinna.jaani@eelk.ee

Kantselei avatud:
T, N, R 10.00-16.00, K 10.00-18.00
Kinni riiklikel ja kiriklikel pühadel.

Välisviited

EELK

piibel net