„Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik“ (Rm 12:2).
Kui inimestele tehakse etteheiteid nende kunagiste või praegustegi tegemiste pärast, siis tihti kuuleb vabanduseks ütlust: „Ajad olid või on sellised. Kõik teevad nii, see on nii kombeks.“ Õieti on see kummaline – inimene rõhutab ju nii suure uhkusega oma vabadust ja iseseisvust, seda, et ta on iseenda peremees, oma otsuste isand, kuid samas on nõnda kärme veeretama vastutuse oma tegude eest aja ja olude peale, umbisikulistele suurustele, mille vastu nagu keegi ei saavat. Inimene tahaks olla vaba, olla isand, kuid samas pelgab vabadusega kaasnevat vastutust oma tehtud valikute pärast.
Ajad muutuvad. Koos ajaga muutuvad arusaamad, kombed, muutub maailm. See on hea, et maailm muutub – muutusteta poleks arengut, poleks edasiminekut. Elu on elu vaid pidevas arenemises, pidevas muutumises. Kuid see võib tähendada ja tegelikult tähendabki seda, et kümmekonna või isegi vähema aasta pärast on kombeks kiita heaks ja õigeks seda, mida praegu taunitakse. Ja järgmise kümmekonna aasta jooksul võivad väärtushinnangud jällegi olla muutunud 180 kraadi. Joostes kaasa kõigi muudatustega, võib inimene lõpuks muutuda tuulelipuks. Tuulelipud on muidugi toredad ja kasulikud asjad – nende järgi saab näha, kustpoolt tuul puhub. Kuid tuulelippu suunab tuul, lipp ise ei saa valida, mis suunda ta näitab. Lipul endal on muidugi ka ilmselt ükskõik, mis suunas näidata.
Kuid kristlasel pole ükskõik, kuhupoole ta suundub. Tema siht on Jumala riik. Muutuvas maailmas ei saa temagi jääda muutumatuks. Kuid ta ei pea, ei tohigi tuulelipuna kaasa teha kõiksugu totrusi, mis maailma moe muutustega kaasas käivad. Tema muutumise tee on tee oma meele uuendamise kaudu, st Jumala ja Tema tahtmise üha täielikuma taipamise kaudu. Tundes ja taibates Jumala tahet, võrreldes seda maailma tegemistega, saame tarkuse otsustada, mis on õige ja mis väär, mis ajutine ja mis püsiva väärtusega, millega kaasa minna ja millest hoiduda.
Jah – ajad on sellised, nagu nad on. Me ei saa valida aega, milles elada. Kuid läbi muutliku aja juhib meid Jumal, kes on seesama eile, täna ja igavesti. Tema on see, kes oli, on ja jääb läbi aja ja igaviku ja Temale kui muutmatule alusele saame rajada oma elu.
Issand, Sina oled maailma ära võitnud ja oled enda omadele, ka meile, kinkinud vabaduse otsustada. Kingi meile oma tarkust, et meie meel pidevalt uueneks taipama, mis maailmas ning ühiskonnas tegelikult toimub, nii et me ei jookseks koos teistega mõtlematult kaasa tuule suuna kombel pidevalt muutuvate trendidega. Aita meil teha selliseid valikuid, mis aitavad meil jõuda lähemale Sinule, Sinu tahtmise taipamisele ja selle tahtmise täitmisele.
