Jeesus ütleb: „Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale“ (Lk 20:38).
Kristlane võib toetuda Jeesuse tõotustele, et meie lugu jätkub ka pärast surma. Surmal ei ole nii viimast sõna meie suhtes. Jumal, kes tõi Jeesuse hauast välja, on elu ja surma Issand.
Jah, pühakirjas räägitakse surmast kui viimsest vaenlasest. Jeesuski ei saa sellest mööda minna. Kui saduserid kiusavad Jeesust küsimusega surnute ülestõusmisest, siis saavad nad vastuseks: „Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale“ (Lk 20:37–38). Saduserid ei uskunud surnuist ülestõusmisesse.
Vanas Testamendis on üksainus tunnistus ülestõusmislootuse kohta. Pärit on see 2. sajandist eKr. Nimelt Taanieli raamatu lõpupeatükis: 12 ptk salmis 2. Et öeldust paremini aru saada, toon siin ka salmid 1 ja 3:
„Ja sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud. Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks. Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.“
Inimene tahab sisimas olla olemas alati, lõputult. Olla igavesti! Eks seda hingeosa puudutas juba madu, kui ta Aadamale ja Eevale ütles: „Te saate olema kui jumalad!“ (1Ms 3:5). Püha Paulus tuletab nüüd Kristuse järgijana seda omalt poolt meelde: „Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad“ (1Kr 15:19).
Issanda tulemise ootus jääb alatiseks meie usu osaks. Ükskõik kui algajad või kogenud teekäijad me oleme. Üks usumees tõdeb: „Issand on meile alati lähedal, ta on igas hetkes see, kes tuleb. Meie surmas saab teoks see, millesse varased kristlased uskusid ja mille eest nad iga päev palvetasid: „Tule, Issand Jeesus!““
PALVE: Igavene Jumal, Sa ei ole surnute, vaid elavate Jumal. See aitab meil näha oma elu mõttekana selle maailma kaduvuse ja surma keskel. Sinule lootes suudame ka ajalikes raskustes oma teed käia julgelt ja loovalt ja rõõmuga oodata ülestõusmispäeva. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.
(Foto: Heidi Tooming)
