Vabaduse plats 1, Tallinn

Nädala mõte

NÄDALA MÕTE. 30.06.2022

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand (Sk 4:6).

Lähenemas on nelipühad. Piiblitekstid kirikukalendris kõnelevad Püha Vaimu ootusest. Jeesus kasutab Tema kohta väljendeid „Tõe Vaim“ ja „Lohutaja“. Paulus räägib Vaimu viljadest, mis on oma loomult leebet ja tasast laadi. Prohvet Sakarja kinnitab, et palja väe ja võimu kaudu, ilma Jumala Vaimu abita, ei saavutata midagi.

Teisalt on märgatud läbi aegade, et vägi ja võim paistavad paljudele inimestele meeldivat. Juba väikesed lapsed näitavad kaaslaste suhtes oma jõudu ja ka hiljem taotletakse teiste üle võimu. Kui vaadata poliitilisi sündmusi, majanduslikke suhteid või ükskõik milliseid ühiskondlikke olukordi, siis võib avalikku või varjatud võitlust võimu pärast märgata kõikjal. Sugugi mitte alati ei taotleta võimu vajaduse pärast tarvilikku korda saavutada, vaid võimu ka nauditakse. Väga ilmekalt on seda iseloomustanud Richard Holloway: „Lõppude lõpuks on ju võim kõige suuremat sõltuvust tekitav narkootikum, mida inimkond tunneb, ning selle saavutamiseks ja hoidmiseks minnakse sageli väga kaugele.“

Ajalugu on näidanud, et isikud, kes on juhtivatel kohtadel, ei loobu peaaegu iial vabatahtlikult oma privileegidest. Seetõttu on tulnud võim nendelt vägisi võtta. „Võimulolijad armastavad võimu ennast, kuid nad varjavad oma iha selle järele teooriatega, mis seda õigustavad.“ Sageli on kasutatud religioosseid argumente, et luua kiriklikku või poliitilist süsteemi, „mis inimesi neile määratud kohal paigal hoiaks.“ *

Elukorraldust on tõepoolest vaja, kuid võimuiha tahaks allutada ning kontrollida kõike. Seda tehakse väidetavalt heal eesmärgil – õnneliku tuleviku nimel. Sama taotletakse ju ka sõdadega tänapäevani.

Kurat teadis, mida ta kõrbekiusatuses Jeesusele pakkus. Saatan pakkus Talle võimalust saada vägevaks Messiaks, niisuguseks, keda sooviksime ka meie. Inimesel on kalduvus uskuda kõva käe poliitikasse korra tagamise, elu edendamise ja õigesti uskumise suhtes. Pakkumine aga lükati kindlalt tagasi. „Jeesus andis sellega käest suurima võimaluse: võimu uskumusi peale sundida,“ kirjutab Philip Yancey. „Inimesi ei saa muuta heaks püssitoru ees. Paradoksaalselt tekitavad püüded moraali peale suruda hoopis trotslikke alamaid ja türannidest valitsejaid, kes on minetanud moraalse sisu.“ Headust ei saa inimesele peale sundida väliselt, ülalt alla. See peab kasvama seesmiselt, alt üles.

Yancey jätkab: „Kõrbekiusatused osutavad tohutule erinevusele Jumala väe ja saatana väe vahel. Saatanal on võim sundida, pimestada, kuulekust nõuda, hävitada. Inimesed on sellest väest palju õppinud ja valitsused ammutavad alaliselt selle varamust. Piitsa, kumminuia või automaadiga võivad ühed inimesed sundida teisi tõepoolest tegema mida tahes. Saatana vägi on väline ja sunniviisiline.“

Jumala vägi on seevastu seesmine, sunnita. „Mõnikord võib niisugune vägi näida nõrkusena. Muutes inimest õrnalt seestpoolt, sõltudes järjekindlalt inimese vabast valikust, võib Jumala vägi ehk mõnikord meenutada loobumist. Nagu teavad kõik vanemad ja kõik armastajad, võib armastus osutuda jõuetuks, kui armastatu otsustab selle ära põlata.“ Pole siis ime, et sageli soovitakse Jumala raskema käega valitsust – et Ta sekkuks, vastaks kiiremini ja selgemini palvetele, vabastaks vaevadest jne. Kurat soovitas Jeesusele kivide leivaks muutmist, hiljem nõuti Temalt tunnustähte taevast. Yancey ütleb: „Saatana poolt ette pandud imed, variseride nõutud imed, lõplikud tõestused, mida sooviksin mina – kõik see ei ole kõikväelisele Jumalale probleem. Tõeliselt imeväärne on hoopis Tema keeldumine midagi teostada, kellegi üle võimu rakendada. Jumala kohutav järjekindlus inimesele vabaduse võimaldamisel on nii absoluutne, et Ta andis meile võime elada, otsekui Teda polegi olemas, võime sülitada Talle näkku, võime Ta risti lüüa.“ Jeesus võitis kõrbes kiusaja tagasihoidlikkusega.

Miks maailma Looja nii talitab? „Usun, et Jumal on tagasihoidmises järjekindel seepärast, et ükski kõikväelisuse tulevärk ei suudaks tagada Tema soovitud reaktsiooni. Kuigi jõuga saab sundida kuulekusele, saab ainult armastus kutsuda esile vastuarmastust – ja see on ainus, mida Jumal meilt soovib.“ Miks rahuldub Jumal meid aeglase meetodiga taevariiki kasvatades? „Armastusel on omaenda vägi, ainus vägi, mis suudab lõppude lõpuks inimsüdant võita.“

Alalõpmata agarate Ameerika kristlaste hulgas on tuntud väljend „Messia sündroom“, millega kirjeldatakse inimeste „ebatervet huvi teiste probleemide lahendamise vastu. Tõeline Messias aga näis olevat sellest kompleksist märkimisväärselt vaba. Ta ei tundnud oma eluajal sundi kogu maailma pöördumisele tuua või teha terveks inimesed, kes ei olnud valmis terveks saama.“ Ta tegi paljud terveks, sundimata aga seda peale. „Lühidalt, Jeesus pidas uskumatult palju lugu inimlikust vabadusest.“ **

Mõtted jumalikust armastusest, vaimsest vabadusest ja tasaselt toimuvast kasvamisest saatku ka meid, vaadates varsti saabuva nelipüha, Püha Vaimu püha poole. See püha on ka kristliku kiriku sünnipäev, mille kohta ütles Jeesus: „Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kes nende kallal meelevallatsevad, hüütakse „heategijaiks“. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib“ (Lk 22:25–26).

Endiselt kehtib meiegi jaoks jumalik ülesanne pöörduda võimu poolt Vaimu poole, nagu seda väljendas ka prohvet Sakarja.

Head nelipühaeelset nädalat!

*

* Richard Holloway „Väike religiooni ajalugu“. 2021: lk 164, 242.

** Philip Yancey „Jeesus, keda ma ei tundnud“. 2004: lk 90–98.

 

Kalender

E T K N R L P
6
16
20