Õpetaja JAAN TAMMSALU:
Tänase päeva kirjakohaks meie kiriku kalendris on 15. salm psalmist 17. Laulik ütleb Jumalale: „Mina saan näha Su palet õigluses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan.“ Aamen.
„Nägemist!“ Nii me aeg-ajalt soovime ja nii on ehk meilegi öeldud. Nägemist! Alati ei mõtle ütlejad seda tõsiselt. Mõned ütlevad: „Nägemist!“, aga loodavad, et ei peaks enam iial nägema või kui peab, siis nii harva kui võimalik. Aga aeg-ajalt soovitakse ka „Head aega!.“ Aegu on häid ja halbugi. Mõne inimese elu on nii vaevane, et talle on raske midagi mõistlikku soovida. Ühes maakonnalehes oli kord foto, millel juhtmete ja torude abil aparaatide külge ühendatud väga vana vabadussõja veterani haigevoodi kõrval seisis maavanem. Voodis lamajal oli sünnipäev ja maavanem oli tulnud teda sel puhul õnnitlema. Pildiallkiri oli kummaline: „Maavanem soovib maakonna viimasele elus olevale vabadussõja veteranile pikka iga.“
Need, kes on harjunud, et sünnipäevaks soovitakse sünnipäevalapsele head, said imestada. Kas sellises hapniku- ja mitmete teiste aparaatide abil pikalt jätkuvas elus on midagi head?
Kui me aga soovime neile, kes vanad, väetid ja väsinud, head aega, siis ehk soovime neile head. Kui lisame sellele veel ühe soovi: „Jumalaga!“, siis soovime neile parimat. Hea aeg koos Jumalaga on parim, mis võib inimlapsele osaks saada. Head aega koos Jumalaga tahaks endalegi.
Kuid paistab, et paljud tahaksid head aega ... aga kui võimalik, siis paluks ilma Jumalata. Jumala kõikenägev silm tekitab ebamugavust. Kes tahaks, et keegi temast kõike teaks? Teistele tahaks näidata enda kaunistatud fassaadi. Hinges olevad mõrad, kibedus, andestamatus, süütunne pole need, mida tahaks teistele näidata. Aeg-ajalt on aga negatiivne nähtav. Eriti neile, kes teavad, et teiste mahategemine, kurjalt kirumine viitab tavaliselt sellele halvale, mis mahategijas, kirujas, kritiseerijas olemas.
Vana Testamendi laulik usub, et head ajad Jumala palge ees on võimalikud. Ta usub, et saab näha Jumala palet õigluses ja saab ärgates täis Kõigeväelise pale paistusest.
Kummaline, mitmed Vana Testamendi vagad jumalamehed pidid Jumalaga kohtudes oma palge katma ja isegi Jeesuse lähimad jüngrid langesid Jumala läheduses põrmu. Kes on see, kes suudab näha Jumala palet õigluses ja on ärgates täis Jumala palge paistust? Paljud teoloogid usuvad, et laulik mõtleb neid sõnu kirja pannes sellest, et see elu siin on kui uni ja selle elu lõpp võib olla ärkamine Jumala kuningriigis, Tema palge valguses. Hiljem ütleb üks muutunud mees Paulus, et selles elus me taipame poolikult, kuid kord tuleb tervik. Selles elus oleme kui väetid lapsed, kes mõtlevad, räägivad, arutlevad nagu väetid lapsed, kuid kord seegi muutub. Praegu näeme aimamisi nagu reaalsust moonutavast vanast metallpeeglist, kuid tuleb aeg, mil me näeme palgest palgesse. Ja kord jäävad need kolm: usk, lootus ja armastus, kuid suurim neist kolmest, mis jäävad, on armastus.
Jah, see siin möödub kiirelt kui unenägu ja selles unenäos ei ole kõik alati kaunis, kerge, tulvil armastust ja headust. Oleme uneskõndijad, lööme unes kõndides end ära, põrkume teistega, teeme haiget isegi oma lähedastele, neile, kes meid on palju armastanud. Kuid laulik usub, et kui see uneskõndimine lõpeb, muutub aeg heaks ja need, kes on uskunud, lootnud ja armastanud, ärkavad Jumala juures – Tema juures, kes on armastus. Tema juures ärkajad täituvad Tema palge paistusest.
Taas meenub üks inimene, kelle voodi veeres olin kord istumas. Ta oli teinud väga palju tööd, saavutanud palju, olnud visa ja tõusnud karjääriredelil kõrgele. Siis ühel päeval sai ta teada, et põeb surmavat haigust. Tuli leerikooli. Usaldas end ristimises Jumala kätesse ja võttis vastu leeriõnnistuse ja armulaua. Oi, kui õnnelik ta oli, et ta ränga haigusega võideldes selleni jõudis! Ja siis, mõned kuud hiljem kutsus ta mind endale koju armulauda jagama. Ta teadis, et peagi lõpeb see elu siin. Hoidis kõvasti mu käest, kui ütles: „Kas pole kummaline, kui palju mul on olnud elus erinevaid soove, aga nüüd on jäänud vaid üks – et Jumal oleks koos minuga, kui mul tuleb siit minna.“ Ma usun, et hea Jumal täitis selle naise viimase suure soovi.
Milline on meie suurim soov? Mida mõtleme, kui keegi meile soovib: „Head aega!“ või „Jumalaga!“? Need on ilusad soovid, kui oskame neid täita ilusa sisuga. Head aega meile kõigile! Ilusat ärkamist juba siin, selles elus. Head aega koos Jumalaga!
PALVE: Issand, aita, et saaksin näha Su palet õigluses ja täitun ärgates Su pale paistusest! Ärata mind juba siin! Aita armastuse teed kõndides olla ärkvel.
