Narvas on Aleksandri kirik kui köielkõndija. Kas pääseb või kukub? Kas meile läheb korda? Miks meile läheb korda? Tundub, et läheb. Maikuus liikusid ka meie kogudusest välja annetusrahad Aleksandri kiriku töö jätkumise võimalikkuse tagamise heaks.
2016. aasta maikuisest olukorrast räägib õpetaja JAAN TAMMSALU:
„Narva Aleksandri kiriku lugu on ühtaegu rõõmus ja kurb lugu ning loodetavasti varsti jälle täitsa rõõmus. See asi on seal toimunud nagu sõit lõbustuspargi Ameerika mägedel.
Tõsi ta on, et asi läks väga hästi, kui kirikut hakati korda tegema ning kui riik ja erinevad fondid panid sinna väga palju raha sisse. Torn tehti esmalt korda ja siis hakati seestpoolt edasi tegema. Vahetevahel võis küll mõelda, et miks just sellises järjekorras: kirik oli seest päris krohvimata ja täiesti koledas seisus, aga samal ajal pandi akendele vitraaže ette ... Võiks paljude asjade üle nuriseda ja kindlasti ka selle üle, et kõik see pankrotti läks, valedele lepingutele pandi allkirju ning notarid ei näinud, et koguduse õpetajal ei ole mitte mingit õigust mingisuguseid allkirju panna, kui ei ole omakorda konsistoorium neid kinnitanud.
Aga need on kõik tagantjärele tarkused ja ma ei näe, et keegi oleks midagi pahatahtlikult teinud. Kõik oli õhinapõhine ja lootusrikas, kuni ühel hetkel hakkas ehitaja laene tagasi nõudma ja tuli välja, et olidki laenud võetud ehitaja enda käest selle lootusega, et ehitaja nendesamade laenude eest ehitab või remondib seal edasi ning varsti tulevad, nii nagu seni olid tulnud, riigi ja fondide rahad katteks peale. Aga paraku jäid need rahad tulemata ja intressid aina kasvasid.
Vaimulik Villu Jürjo on sealt nüüd minema saadetud, aga mis see enam aitab, koguduse vara on pankrotipesas ja müüakse. Praegune olukord on olnud see, et peapiiskop on pikka aega öelnud nii, et me ei hakka sellega tegelema, kui ehitaja tahab seda kirikut sealt pankrotipesast tohutu summaga maha müüa, kirik ei hakka seda ostma, kirikul ei ole sellist raha, et seda välja ostma hakata ja pealegi käib sellise suure kiriku üksinda haldamine hiljem ühele väikesele kogudusele täiesti üle jõu. Siin on ainus võimalus, et sellega tegutsetakse nii, nagu on tegutsetud Peterburi Jaani kirikuga, et see on kahasse Eesti Kontserdiga – see oleks siis ka kontserdipaik, seal toimuks ka midagi muud ja selle muu tegija leiaks ka vahendeid, et kütta, valgustada jne.
Nüüd äkki on kogu see lugu võtnud ootamatu pöörde ja selle taga on äkki tekkinud lootus, sest paljud inimesed on öelnud, et nemad küll osaleksid selle väljaostmisel. Kui on lugu sedasi, et riik paneks õla alla ja tasuks poole müügihinnast ning müügihind muutuks ka normaalsemaks, siis äkki leiaks ka kirik oma liikmete ja toetajate abil mingi lahenduse. On tulnud lootus, et kirik saaks ehk selle poolega hakkama. Aga kindlalt – nagu on ka peapiiskop välja öelnud – peaks olemas olema jätkusuutlikkuse plaan. Me ostame küll koos riigiga tagasi, aga mis edasi ...? Kas tuleb remondiks rahasid, kuidas seda hiljem kütta, kuidas seda hallata? Kogudusel oleks piisanud sellest väikesest kirikust, mis on tänaseks autoremonditöökojale maha müüdud. Kurb lugu, et üks kirik läheb autoremonditöökojale ... Ma praegu küll ei tea, mis sinna sisse pannakse, aga seal on peetud ju nõukogude ajalgi teenistusi ...
Hetkel on lugu selline, et see kirik on läinud ja lähevad nähtavasti ka teised koguduse hooned ja maad. Ma ei tea, kus hakkab hiljem elama selle koguduse õpetaja, kui koguduse hooned maha müüakse. See on ju loogiline, et kui kirik tuleb tagasi, siis peaks seal ka vaimulik kohapeal elama. Seal on nii palju küsimärke veel üleval ja neid küsimärke tuleb lahendama hakata. Aga hetkel on tunne, et on päris suur lootusekiir sellesse pimedusse paistma hakanud ja äkki on võimalik see kirik ikkagi kirikuna kasutusele võtta, täpsemini kirik-kontserdisaalina. Seal on kindlasti hea muusikat teha.
Hiljaaegu kuulasin Estonias Uno Järvela mälestuskontserti ja sain jälle aru, KUI hea on näiteks Tallinna Jaani kiriku akustika ja kui õnnetu on näiteks Estonias kuulata väikseid vaikseid koore, mis sisuliselt ei kosta välja ning ei saa aru, mis toimub. Selleks peab olema vähemalt RAM või Estonia koor, mis laulab „lae üles“, aga siin Jaani kirikus või mõnes väiksemas kirikus on palju-palju lihtsam laulda suur hoone täis. Need on selleks ehitatud, et kõne kostaks, et laul kostaks, et akustika oleks hea. Ma usun, et kindlasti oleks ka Narva Aleksandri kirikul ilus tulevik, kui seda osatakse targasti planeerida. Nii et jääme lootma. Ka Jaani kogudus on pannud oma osa ühe korjanduse näol ja see on juba kohale jõudnud. Nii et vaikselt tuksub ja lootus on olemas.“
