Õpetaja JAAN TAMMSALU ja ROBERT JÜRJENDAL mõtisklevad laupäeval, 2. detsembril Haapsalu toomkirikus ja kell 18 liigutakse linna keskväljakule kuuse juurde, kus õp Tammsalu osaleb ka esimese advendiküünla süütamisel.
2. detsembri plaanidest räägib õp JAAN TAMMSALU:
„On jätkumas meie rännakud hea sõbra Robert Jürjendaliga ja järgmisel korral oleme oma mõtiskluste ja muusika kavaga Haapsalus. Oleme Robertiga tegemas kontserti sel laupäeval kella 17-st toomkirikus. Kell 18 olen ka seal lähedal Haapsalu linna jõulukuuse esimese advendiküünla süütamise üritusel. Kella 20-ks sõidan aga Tallinna Jaani kirikusse ristima enam kui 20 leerilast. Palugem, et ilm oleks hea ja ilus, et jõuaks kõike teha.
Igal juhul on rõõm, et Haapsalust on meid kutsutud. Teada on ka Abja ja Tõrva ajad veebruaris ning on aimata, et märtsis oleme Kuressaares ning küllap veel kusagil Saaremaal – kui juba nii kaugele minna. Tundub, et sellel kooskäimisel ei ole veel niipea otsa. Robert räägib juba ka uue plaadi tegemisest, aga ma hoian teda veel natuke tagasi, sest esimese plaadi viimane tiraaž on otsas ja neid plaate tuleks enne juurde teha, kui uue tegemise vaevarikas tee ette võtta.“
******
Kitarrist ja aasta muusik 2016 ROBERT JÜRJENDAL meenutab sooja sõnaga ka viimast, sügisest kontserdituuri Lõuna-Eestisse:
„Lõuna-Eestis käigus oli midagi sellist, mida võib tõesti nimetada õnnetundeks – muusiku õnnetundeks. Esiteks oli seal võimalus mängida oma muusikat – just seda, mida soovid. Seda sai mängida väga vahvale ja kompaktsele seltskonnale sellistes väga erilistes kohtades, nagu on raamatukogud ja lossid, ja teha seda koos Jaan Tammsaluga, kes väga hästi tajub muusikat, oskab väga peenelt üleminekuid märgata: millal tekst sisse, millal tekst välja tuleb – see ei ole üldse lihtne! Aga tema rääkimine on kuidagi musikaalne, ta oskab seda. Kõik on tõesti musikaalne ja võnkesagedus on see, mis paneb kuulama. Kui tekst ja muusika vahelduvad, siis see on meil hästi orgaaniline ja loomulik. Ei ole sellist asja, et keegi lõpetab mingi jutu ja siis hakkab keegi teine midagi mängima. Me oleme muidugi lihvinud ka seda asja, vahel tuleb muusika tõesti kohe „saba“ peale ja tekst tuleb ka voolavalt muusika sisse. Või siis peame pausi nii palju kui tarvis.
Väikestes raamatukogudes on vaikuse fenomen. Tänu sellele, et need kohad on väikesed, on seal spetsiifiline vaikus, nende raamaturiiulite vahel on eriline kontsentratsioon. Kui sa sisened pisikesse maaraamatukokku, siis sa oled nagu kuskil kosmoselaevas, oled täiesti uues kohas. Sedasama tunnevad ka inimesed, kes tulevad sinna kuulama. Enne, kui esinemine on alanud, saad sa seal juba aru, et koht on valmis.
Lisaks oli see Lõuna-Eestis, vanal Liivimaal käik meil tohutult ilusal ajal: kuldne aeg, täielik Konrad Mägi! Tõesti linnast linna, külast külla tuiskasid lehed üle tee ja paistis kuldne päike. Vahva. Tegime paari päevaga toreda reisi.
Edasi plaanime liikuda 2. detsembril Haapsallu ja edaspidi ka Mulgimaale ja Kuressaarde.“
