Laager toimub 15.-21. august Saaremaal Püha laagrikeskuses. Korraldajaks ja toetajaks on EELK Tallinna Jaani Kogudus.
Laager toimub toetusmeetme abil, mis on mõeldud Eesti ja Ukraina noorte lõimumiseks ning eesti keele algõppe toetamiseks ning seal osaleb 10 Eesti noort Tallinna Jaani Kogudusest ja 10 Eestis ajutise kaitse saanud Ukrainast sõjalise konflikti tõttu Eestisse põgenenud noort.
Projektilaagri põhimõtted toetuvad Eesti integratsioonipoliitika neljale sambale, milleks on avatus, julgus, usaldusväärsus ja hoolivus. Eelnimetatud väärtuspõhimõtted toetavad tugevalt kristlikku maailmavaadet ning haakuvad samade põhimõtetega.
Projektilaagri konkreetne eesmärk on ühendada keele-ja kultuuriõpe, väärtuskasvatus ja maailmatunnetus ning erinevad kultuuritraditsioonid ning olla silla loojateks noortele, et liikuda sidusama ühiskonnana edasi.
Projektilaagri strateegilsed eemsmärgid on pakkuda 10-le ukraina noorele (vanuses 7-16a) nädala jooksul teadmisi eesti kultuuriruumist ja toetada praktilist eesti keele õpet nii õuesõppe, laagritegevuste kui ka kultuuriõppe kontekstis kaasa aitamaks Eesti eakaaslastega sõprussidemete ja võrgustiku tekkimisele ning Ukraina noorte kohanemisele Eestis. Teisalt toetab projektlaager kultuurilise mitmekesisuse printsiipi ning loob soodsa pinnase stereotüüpide ja hirmude ennetamiseks. Projektilaagri idee on ühisosa leidmine eri kogukondade vahel. Lisaks eelmainitule soodustab projektilaager partnervõrgustiku laiendamist ja tugevdamist, sh Eesti kohalike omavalitsuste esindajate osaluse suurendamist lõimumisalastes koostöötegevustes. Konkreetne projekt on väljund koostööks riigiasutuste, tööandjate aga ka Eesti Evangeelse Luterliku kiriku kogudustega.
Laagris on eraldi planeeritud keeleõpe intensiivkursusena (kuni 3 h päevas - 1,5 h ja 1,5 h) ning õpitule järgneb kohene praktiline tegevus ja keelekasutus koos eesti lastega (1h). Põhimeetodina kasutatakse kõnelevad seinad metoodikat ja keelekümblusmeetodikale tuginevat lähenemist.
Tõlkimist ei toimu. Kaasame Ukraina kolleege, kes tutvustavad igapäevaseid tegevusi enne päeva algust. Laager on eestikeelne, tugiõpetaja kasutab vajadusel ukraina keelt. Keele kasutamine ja omandamine toimub tegeliku elu situatsioonides loomulikul teel integreeritult kogu õppeprotsessiga.
Laagripäevade tulemuseks peaks tekkima enese väljendamine eesti keeles ja see kogemus saab olema tähtsam kui keele korrektsus. Toetume siin kümblusmetoodikale ja loome enese väljendamiseks uusi kogemusi nii õppe- kui laagritegevustes, et tekiks soov ja julgus kasutada eesti keelt suhtlusvahendina loomulikes, elulistes olukordades.
Noortelaagri üheks kõrvaleesmärgiks on anda Eesti noortele võimalus pakkuda abi ja tuge ukrainlastest eakaaslastele. Olukord, mis on tekkinud seoses sõjaga on pannud Eesti noored ennast abitutena tundma ja otsima võimalusi ukrainlaste toetamiseks. Vahendeid ja võimalusi ukrainlaste toetamiseks on Eesti noortel vähe, samas on tahe olemas. Viime kokku seltskonna noori, kes saavad vastastikku kasulikud olla. Peame tähtsaks, et noored ei unustaks, et nende ülesanne on olla noor ning viia edasi rahu, märkamise ja armastuse sõnumit.
Laager lõppeb Püha Jakobi kirikus toimuva rahupalvusega, mille läbiviimisesse on kaasatud nii laagrilised kui ka kirikulised.
